„Kas sa ei tahaks mulle ütelda, kuhupoole ma siit peaksin minema?“ „See sõltub suuresti sellest, kuhu sa tahad välja jõuda,“ ütles Kass. „Mulle on enam-vähem ükskõik, kuhu –“ vastas Alice.
Me läksime reisile, tööreisile! Juba kolm aastat oma hetke oodanud Interlexi hüpik-kontor kusagil soojal maal sai lõpuks jälle teoks!
Väljasõit välismaale – kas meeskonnakoolituse raames või niisama – on loomulikult tore, värskendav ja uusi kogemusi ning elamusi pakkuv sündmus. Peamine on just see, et pead oma rutiinsest rattast välja tulema, kohanema uute oludega, kasvõi teise temperatuuri või ajavahega, ning olema kohalike kommete osas avatud suhtumisega.
Päikesevalgusel on imeline võime muuta inimesed nii rõõmsaks ja aktiivseks kui ka uimaseks ja passiivseks. Peamiselt sõltub see päikesevalgusega kaasnevast temperatuurist – mida kõrgem temperatuur, seda viletsamaks muutub töövõime.
India linnaruum ja asulad ei ole vaid inimeste pärusmaa. Sama palju – või mõnel juhul rohkemgi – on siin õigust elada ja olla loomadel.
On reisi kuues päev. Hakkame harjuma, vahel on tunne, nagu oleksime siin juba mitu nädalat olnud.
Kuidas selgitada inimesele, kes kunagi Indias käinud pole, et see on riik, kuhu tasub igal juhul minna? Kasvõi ühe korra elus, puhtalt selleks, et saada oma igapäevasest läänelikust mullist välja ja kogeda elu võimalikkust minimaalse mugavuse tingimustes ning näha, et seegi elu võib olla mõtestatud ja õnnelik.
Reede hommik, inimesed sõidavad tööle. Tänavaääri palistab Eestimaa sügis oma parimas olekus, pisut sombune, aga meeldivalt soe ja kodune.