Blogi

 27. jaanuaril avanes tore võimalus osaleda Interlexi esindajana Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis toimunud terminipäevakul. Tegemist on juba mitmeaastase traditsiooniga üritusega, mida korraldavad Keeletoimetajate Liidu, Kaitseväeakadeemia, Maaülikooli ja Tartu Ülikooli esindajad.

Toetasime piirkondlikke tõlkevaldkonna üritusi, et tihendada koostööd ja tuua Euroopa tähelepanu Eestile. Panustasime Eesti tõlkevaldkonna arengusse: toetasime tõlkeharidust ja osalesime keeletehnoloogia projektides.

Tõlkevärava tellija ja tooteomanik on Eesti Keele Instituut, projekti esimese etapi kestus on kümme kuud. Novembri keskpaigas sõlmitud hankelepingu kohaselt luuakse Tõlkevärava esimeses arendustööde etapis kasutajatele tõlketellimuste haldusplatvorm ja tõlketööriist, millega on liidestatud masintõlkesüsteem Mtee ning sõnastiku- ja terminibaasisüsteem Ekilex.

Osalesime Helsinkis Soome tõlkebüroode liidu SKY konverentsil #KIELI2022 – Grow With Language. Selle aasta konverentsi fookuses oli ettevõtete kasvatamine, esinejad keskendusid küsimustele, kuidas kasvada keeletehnoloogia abil, kuidas ehitada oma isiklikku brändi, kuidas kasutada isiklikke sidemeid oma ettevõtte kasvatamiseks.

Eesti Tõlkebüroode Liidu liikmed otsustasid lõpetada koostöö kõigi Venemaa ja Valgevene ettevõtete ja alltöövõtjatega. Eesti ja kogu maailma tõlketööstuse põhiväärtusteks on piiriülene koostöö, erinevate kultuuride ja rahvaste lähendamine ning kommunikatsioon läbi tõlketeenuste.

4. augustil toimus Interlexis igaaastane tõlkestandardi ISO 17100:2015 järelvalveaudit.

Ilmselt on enamik meist vähemalt korra telekat vaadates mõelnud: „Aga ta ütles ju hoopis midagi muud?“ või „ta ütles ju seda ka veel!“ Ometi ei pruugi aga televaataja teada, kuidas ja miks jõuavad ekraanile just need read ja see tekst. Miks on sisutihedas vestluses mõned read teistest olulisemad?

Pole saladus, et alustaval tõlkijal on üsna keeruline ilma mentorita oma karjäärile kiiret hoogu anda, aga mentorit leida polegi nii lihtne. Oleme oma büroo kogemustele toetudes pannud kokku valiku nõuandeid alustavale tõlkijale.

Kodulehe tõlkimisega on kokku puutunud pea kõik veebitoimetajad ja turundusinimesed. Paljudel Eesti ettevõtetel on veebileht tõlgitud tavaliselt inglise ja vene keelde, kuid mõnel ka soome, saksa ja muudessegi keeltesse.

Aina enam on neid, kes õpivad või töötavad välismaal, asutavad väljaspool kodumaad oma ettevõtte, abielluvad mõne teise riigi kodanikuga või seovad end välisriigiga mõnel muul viisil. Sellega seoses tuleb esitada välisriigi ametiasutusele dokumente koos ametlike tõlgetega, milleks on reeglina vaja vandetõlki.

Eestis enam kui kakskümmend aastat tõlketeenust pakkuv Interlex liidab endaga alates oktoobrist Tiido ja Partnerid Keeleagentuuri. Kahe büroo ühinemisel tekib Eestis veel üks üle miljoni eurose käibega tõlkebüroo, mis teenindab avaliku ja erasektori kliente nii Eestis kui ka mujal maailmas.  Interlex omandas pea kakskümmend aastat turul tegutsenud Tiido ja Partnerid Keeleagentuuri, kellel on suur kogemus avaliku sektori tõlkelepingute teenindamisel, aga ka meditsiinivaldkonnas.

Tõlkebüroo Interlex tegevjuht ja tõlkeplatvormi Lingwise asutaja Inge Rätsep: järgmine Eesti tehnoloogia valdkonna edulugu võiks tulla tõlkevaldkonnast 30. septembril tähistati kogu maailmas tõlkijate päeva.

PRESSITEADE Eestis enam kui kakskümmend aastat tõlketeenust pakkuv Interlex liidab endaga Tartus tegutseva ettevõtte Grata. Kahe büroo ühinemisel tekib Eestis TOP 3 kuuluv büroo, mis teenindab avaliku- ja erasektori kliente nii Eestis kui ka mujal maailmas.

25.-26. aprillil toimus Tallinnas rahvusvaheline tõlkekonverents T-Update, mille korraldajateks olid Eesti Tõlkebüroode Liit (ETBL) ja European Union of Associations of Translation Comapnies (EUATC).

Laia haardega ettevõtja on huvitatud oma toodete ja teenuste müügist laiemalt kui vaid kodumaal ning info kogumisest oma valdkonna uute trendide ja saavutuste kohta. Sellest tiivustatuna osalesime juba neljandat aastat Saksamaal Stuttgardis tehnilise kommunikatsiooni messil tekom 2014.

Vahel on inimese kirg võõrkeelte vastu niivõrd suur, et võib tekkida tõsine mõte sellel alal tööle asuda. Nii mõnigi on tulnud mõttele kasutada oma keeleteadmisi ja hakata tõlkijaks.

„Kuule, aga miks sa tõlkimisega endale lisaraha ei teeni, sul ju keel suus?“ küsitakse tihti mõnelt noorelt, kes viibis pool aastakest välismaal. Aga kas tegelikult piisab ainult sellest, et alustada tõlkijakarjääri?

Interlexi tegevjuht ja omanik Inge Rätsep võttis eelmisel sügisel vastu täiendava väljakutse ja asus juhtima Eesti esimest tõlketehnoloogia iduettevõtet Skuuper. Ligi 20 aastat Eesti ja Euroopa tõlketurul tegutsenud Rätsep räägib, mis on Skuuper ja miks ta sellesse usub.

Igaüks, kes on kokku puutunud tõlketeenuste ostmise või müümisega, on vähemalt korra sattunud lugema kehva tõlketööd. Kas ebaõnnestunud tõlke põhjus on oskamatu tõlkija?

Mida meie, tõlkebürood, oma klientidele pakkuda tahaksime ja milline võiks olla tõlkebüroo unistuste klient? Mida võiks klient soovida tõlketeenuste pakkujalt?