Hea tõlkija retsept

„Kuule, aga miks sa tõlkimisega endale lisaraha ei teeni, sul ju keel suus?“ küsitakse tihti mõnelt noorelt, kes viibis pool aastakest välismaal. Aga kas tegelikult piisab ainult sellest, et alustada tõlkijakarjääri?
Lühike vastus on, et ei piisa.

Kuigi Interlexi ajaloos on olnud tõlkijaid, kes teevad meile ülikoolis õppimise ajal justkui ilma suurema ettevalmistuseta proovitöö ja me kiidame selle heaks ning alustame koostööd, siis tavaliselt nii lihtne see ei ole. Eelkõige peab tõlkijal olema hea eesti keele oskus. Teiseks peaksid tal olema mingist kitsamast valdkonnast (nt tehnika, meditsiin, õigusteadus, finants) süvateadmised või väga suur huvi selle vastu. Ja tegelikult alles kolmandal kohal on võõrkeele oskus (seda juhul, kui tõlkija tõlgib vaid emakeelde). Võõrkeel on ainult abivahend, millega saab eelnimetatud teadmiste-oskuste olemasolul korraliku teksti. Kui tudengist tõlkijakandidaat on põhikoolist-keskkoolist omandanud hea eesti keele oskuse ja sealjuures mingis valdkonnas põhjalikumad teadmised, siis on tal juba kõik eeldused saada heaks tõlkijaks. Eriti heas seisus on need, kellel on lisaks heale keelevaistule ja laiale silmaringile huvi ja võimalus mõne reaalainega tegelda. Kui siia lisada veel võimalus süvendatult mõnda võõrkeelt õppida või isegi mõne aja võõrkeelses keskkonnas viibida, siis temast saakski suure tõenäosusega hea tõlkija.

Aga õnneks pole rong läinud. Isegi kui kooli ajal ei olnud veel sihti silme ees ja tõlkijaks saamise plaane ei alustatud seal, siis seda kõike on võimalik õppida ka hiljem. Tasub ainult meeles pidada, et see võtab aega. Tõlkijana õpid alati juurde midagi uut, mis ongi just väga põnev ja paeluv selle ameti juures, ning õppimine ei lõpe kunagi.

Järgnevalt toon välja kümme sammu, kuidas valmistuda tõlkija või tõlgi elukutseks.*

1. Loe väga palju just selles võõrkeeles, millest tõlgid.

• Loe kvaliteetseid ajalehti (nt The New York Times, Guardian, Der Spiegel, Le Monde, Wall Street Journal) IGA PÄEV vähemalt ühe aasta jooksul.
• Loe kvaliteetseid ajakirju (nt The Economist) kaanest kaaneni.
• Loe võõrkeeles tekste valdkondades, mis sind huvitavad.
• Loe teisi hästi kirjutatud tekste, mis annavad sulle üldteadmisi.

2. Jälgi uudiseid nii televiisorist, raadiost kui ka internetist võõrkeel(t)es, millest tõlgid.

• Lisaks uudiste jälgimisele ka analüüsi neid.
• Ole kursis hetkesündmuste ja -teemadega.
• Salvesta uudiseid ja intervjuusid, et saaksid neid kuulata hiljem.

3. Täienda oma üldteadmisi majanduses, ajaloos, õigusteaduses, rahvusvahelises poliitikas ning teaduslikes kontseptsioonides ja põhimõtetes (sellises järjekorras).

• Osale kõrgkooli kursustel, vaata üle keskkooli materjalid jne.
• Täienda ennast mõnes kitsas valdkonnas (soovitatavalt tehnikavaldkonnas nt IT).
• Osale pigem võõrkeelsetel erialakursustel (nt makroökonoomika, politoloogia) kui keelekursustel. Lihtne viis selleks on nt Coursera, Udacity, edX'i, IonisX'i, Iversity, open HPI vms vaba juurdepääsuga e-kursus (ehk MOOC).

4. Koli riiki, kus räägitakse keelt, millest tõlgid.

• Püüa viibida vähemalt kuus kuud kuni aasta võõrkeelses keskkonnas.
• Suhtle tihedalt inimestega, kes räägivad emakeelena seda võõrkeelt, millest tõlgid.
• Tööta ametikohal, kus on vaja osata heal tasemel võõrkeelt.

5. Täiusta kirjutamis- ja teadustöö oskust.

• Pane ennast proovile ja osale tekstiloome kursustel (mitte vaid loovkirjutamiskursustel, vaid ajakirjanduskursustel, tehnikatekstide loomise kursustel), et sa valdaksid ajakirjanduskeelt, õiguskeelt jne.
• Kirjuta käsitsi ümber peatükke raamatutest ja perioodikaväljaannetest võõrkeeles, millest tõlgid.
• Kirjuta üles võõrad või raskusi valmistavad grammatilised nüansid ja harjuta neid.
• Praktiseeri korrektuuri tegemist.

6. Lihvi oma esinemisoskust, kui sind huvitab suuline tõlge.

• Osale nõudlikel esinemisoskusi lihvivatel kursustel.
• Harjuta ettekannete kirjutamist ja sellega teiste ees esinemist nii oma emakeeles kui ka võõrkeel(t)es. Palu oma võõrkeeles kirjutatud kõnesid toimetada seda keelt emakeelena kõnelevatel inimestel.

7. Lihvi oma analüüsimisoskust.

• Harjuta kõnede kuulamist ja suuliste kokkuvõtete tegemist.
• Harjuta uudistest kokkuvõtete kirjutamist.
• Harjuta keerulise sisuga tekstide (nt filosoofia, õigusteadus jne) dešifreerimist.
• Harjuta keeruliste kontseptsioonide seletamist arusaadaval viisil.
• Tee kindlaks, kust saab taustainfot (nt raamatukogu, Internet). 

8. Saa vilunud arvutikasutajaks.

• Tee endale selgeks navigeerimine ja failihaldus hetkel aktuaalses Windowsi operatsioonisüsteemis (NB! Enamik tõlketööstuses kasutusel olevatest tarkvaraprogrammidest ei ühildu Apple’i operatsioonisüsteemiga).
• Uuri välja ja tee endale selgeks sätted, mida Windows pakub teksti mitmekeelseks töötlemiseks, nagu näiteks keelespetsiifilised klaviatuurisätted, piirkonnale iseloomulikud mõõtühikute sätted.
• Õpi kasutama keerulisi Wordi, Exceli ja teiste Microsoft Office'i programmide funktsioone nii oma emakeeles kui ka võõrkeeles.
• Kasuta otsingumootoreid igapäevaselt, et sinust saaks vilunud infootsija.

9. Õpi enda eest hoolt kandma.

Kuna tõlkijatöö on istuv töö, siis harjuta endale sisse tervislikumad eluviisid. Söö regulaarselt ja vabal ajal ole aktiivne, tee sporti või käi jalutamas.

10. Ole valmis elukestvaks õppeks.

Ole kannatlik. Selleks, et sa valdaksid professionaalse tõlkija tasemel võõrkeelt ja sul oleks suurepärane analüüsioskus, kulub mitu head aastat. Edu saadab selles väljakutseid täis ja põnevas valdkonnas vaid neid, kes arendavad pidevalt oma oskusi ja täiendavad oma teadmisi.

 *_{Inspiratsiooni tõlkijatööks ettevalmistumise kümne sammu kirjutamisel sain Middlebury rahvusvaheliste uuringute instituudi artiklist.}