Neli põhjust, miks tõlge ei õnnestu

05. detsember 2016

Igaüks, kes on kokku puutunud tõlketeenuste ostmise või müümisega, on vähemalt korra sattunud lugema kehva tõlketööd. Kas ebaõnnestunud tõlke põhjus on oskamatu tõlkija? Kas odav tõlge on alati kehv tõlge? Loomulikult oleneb tõlke lõpptulemus suurel määral tõlkija oskustest ja kogemustest. Lähemal uurimisel selgub, et üllataval kombel mõjutavad kvaliteeti veel mitu tegurit, mis pole seotud ei tõlkija oskuste ega ka tõlke maksumusega. Peatume neist neljal olulisemal.

  • Kehv originaaltekst
  • Valed töövõtted
  • Olematu keelevara
  • Ootuste sõnastamine

1. Kehv originaaltekst

Grammatika

Vead algtekstis teevad tõlkimise oluliselt raskemaks, sest tõlkija peab lähtuma originaalist. Originaalis tehtud vigade tõlkest väljajätmine võtab aega ja vajab lisasuhtlust teksti koostajaga. Kiireloomuliste tööde puhul ei ole selleks piisavalt aega. Oma kogemuse põhjal tõlkevallas tean, et kaheksa tõlketööga kümnest on alati kiire või väga kiire.

Pikad laused

Väga pikkade lausete tõlkimisel võib mõte tõlkes kaduma minna või olla raskesti arusaadav. Kui lause tervikmõtet on raske tabada või tõlgendusvõimalusi on mitu, siis peab tõlkija ülemäärast vaeva nägema ja kirjutaja teksti dešifreerima. Mida lühemad ja konkreetsemad on laused, seda lihtsam on nende tõlkimine ka teistesse keeltesse. Soovitatavalt võiks lause jääda 20 sõna piiresse, pikim ei tohiks ületada 30 sõna.

Stiil

Tekst peab olema kirjutatud läbivalt ühtlases stiilis, näiteks sinatamine vs. teietamine; teadus-, ajakirjandus- või ametikeel vs. vähenõudlikum argikeel. Tuleks arvestada, et mõnda keeleruumi sõbralik sinatav tekst ei sobi. Muidugi on ka stiil maitseasi. On kaubamärgi omaniku enda otsustada, kuidas oma lugejatega eri turgudel suhelda eelistatakse. Mõned eelistavad kasutada ametlikku stiili („Dear Ms. Jones“), teistele meeldib jällegi lihtne ja personaalne stiil („Hello John“). Traditsiooniliselt on tõlkija ülesanne järgida originaalteksti stiili või tõlge sihtkeele kultuuriruumi tavadele kohandada. Saab nii ja naa või ka kolmandat moodi – see on sinu otsustada.

2. Valed töövõtted

Tõlketöö viimasele minutile jätmine

Originaaltekst pole tegelikult veel valmis, aga tekst on juba tõlkesse saadetud, et see kiirelt valmiks. Pidevate muudatuste tegemine ja kiirustamine segab sujuvat tööprotsessi. Kui rutakalt ja katkendlikult töötamine muutub harjumuspäraseks, siis tekitab see kõigile asjaosalistele stressi ja kulutab väärtuslikku tööaega, mis paistab välja töö tulemustest.

Usalda, aga kontrolli

Peale tavapärase tõlkimise tuleks lasta tõlked alati üle lugeda teisel keeleinimesel. Üldjuhul sobib selleks toimetamine ja korrektuur, mille käigus kontrollitakse tõlge veel kord üle. Äriliselt kriitilisema tähtsusega tõlgete puhul tuleks lasta need ka kolmandal keelespetsialistil värske pilguga üle lugeda (nt veebisisu tuleks ka kontekstis testida). Mida rohkem silmapaare saab tekstiga töötada, seda parem on tulemus. Siin on rusikareegel „Mida rohkem, seda uhkem“.

3. Olematu keelevara

Sinu raudvaraks on keelevara

Usun, et nii mõnigi allolevast kirjeldusest kõlab tuttavalt.

  • Veebilehel ja tootejuhendis kasutatakse sama sõna kohta kahte eri terminit.
  • Tootekataloogis sinatatakse lugejat, veebilehel teietatakse: kord nii, kord naa.
  • Tõlgid igal aastal uuesti dokumenti, mille oled varem tõlkida lasknud ja maksad alati kogu töö eest 100% uuesti. Näiteks majandusaasta aruanne, mille sisu muutub vähe.

See kõik juhtub siis, kui puudub korralik tõlkemälu, sõnavarabaas ja kaubamärgi jaoks pole loodud keelelist stiilijuhendit. Tõlkemälu kasutamine kajastub ka eelarves, sest korra tõlgitu eest ei pea tasuma täissummat. Tõlgete taaskasutamise võimalus aitab hoida sõnavara ja teksti stiili aastast aastasse igas tellimuses ühtlasena. Sõnavaraloend tuletab tõlkijale meelde, kuidas mõnd sõna tõlkima peab. Näiteks kas tõlkida sõna „müügipind“ inglise keelde kui „sales area“, „sales space“ või „shelf space“. Stiilijuhend annab tõlkijale tervikliku ülevaate sinu kaubamärgist, keeletunnetusest ja ootustest tekstidele, et mõista, kuidas sinu tekstid lugejat kõnetama peaksid. Keelevara = tõlkemälu + sõnavaraloend + stiilijuhend.

4. Ootuste sõnastamine

Hea tõlke definitsioon

Enne tõlkimist tuleb sõnastada ootused valmistõlkele. Tõlkepartneri jaoks on oluline teada, millise mõõdupuuga sa tulemusi vaatled. Selle järgi saab valida keelespetsialistid ja töövahendid, panna kokku keelevara ning seada ootused lõpptulemustele, sh planeerida ka tõlgete eelarve.

Vigade kontrollnimekiri

Ühe võimalusena võib keelekvaliteedi mõõtmiseks paika panna veatüüpide nimekirja (nt grammatika, stiil ja terminoloogia). Oluline on määratleda ka vigade raskusaste, nt eelistuslik, kerge või raske. Nõnda saab tõlkeid hinnata kokkulepitud alustel. Kui hakkad tõlkeid sel viisil hindama, siis tuleb see ka dokumenteerida ja loomulikult asjaosalistega oma standardit jagada. Hindame sarnase mudeli alusel ka oma tõlkijaid ja toimetajaid. On tavaline, et mõne jaoks on ka komaviga raske eksimus, teisel jälle on sellest kama kaks. Ka meie klientide seas on mõlemat tüüpi inimesi.

Tõlgete tasuvus (ROI)

Kas tõlked mõjutavad sinu äritulemusi ja müüginumbreid? Kas tõlgitud tekstid toovad uusi kasutajaid või kliente? Näiteks kui kasutajad ei saa aru sinu kasutusjuhenditest ja helistavad abisaamiseks hoopis klienditeenindusse või ei tee veebist päringuid ning sinu e-poe ostukorvi hülgamise protsent on suur. Kui tõlked on kehvad, ei pruugi kasu olla ka tublidest müügiinimestest ega ilusast disainist.

Tulemuste parandamiseks vaata üle kogu tõlgete haldamise protsess:

  • alustades algtekstide analüüsist,
  • tööde planeerimisest,
  • ootuste seadmisest,
  • tõlkijate valikust ja keelevara hindamisest ning
  • lõpetades tõlgete tulemuslikkuse hindamisega.

Põhieesmärk on jõuda asja tuumani, miks tõlgitud materjal ei too tagasi oodatavat ärilist tulu.

Kokkuvõtteks

Tõlge ei pruugi õnnestuda, kui tõlkijal pole piisavalt teavet selle kohta, mis on teksti eesmärk ja milline on tõlke sihtrühm. Tõlkele seatud ootused määravad ka vajalike töövõtete ja töövahendite valiku. Tõlkija suurepärastest keeleteadmistest ja pikast kogemusest ei piisa. On vaja näha ka suurt pilti. Kogu kirjalik materjal, k.a selle tõlgitud versioonid, peab olema eesmärgistatud ja mõõdetav.

  • Algtekst peab olema arusaadav, selge ja ühtlase stiiliga.
  • Ära kiirusta tõlkimisega ja lase kriitilise tähtsusega tõlked mitu korda üle kontrollida.
  • Keelevara on juhtnöör tõlkemeeskonnale, mis annab ülevaate sinu kaubamärgi keeletunnetusest.
  • Defineeri ootused valmistõlkele ja mõõda tõlgetesse tehtud investeeringute tasuvust.

Kui sa pole rahul oma tõlgetega, siis võta seda kui võimalust enda jaoks asjad läbi mõelda ja tõlgetele konkreetsemad ootused seada. Ülevaatlik tõlgete haldamine tagab ka paremad äritulemused. Kui sa ei taha sellega tegeleda või sul pole veel üheks lisategevuseks piisavalt aega, siis kirjuta meile. Anname nõu, kuidas tõlgete tellimine tulemuslikuks muuta.


Nele Koduvere

Nele Koduvere

arendusjuht/võtmekliendi haldur

nele@interlex.ee

Tõlkevaldkond on mitmekesine ja põnev, sest keeled on kõige aluseks. Tänu sellele, et tõlketeenust vajavad eri suurusega organisatsioonid kõigist eluvaldkondadest, ei lähe tööelu kunagi igavaks. Iga klient on eriline ja igaühelt on tohutult palju õppida. Mõõda, analüüsi ja katseta on minu parimad sõbrad.