Mida meie, tõlkebürood, oma klientidele pakkuda tahaksime ja milline võiks olla tõlkebüroo unistuste klient? Mida võiks klient soovida tõlketeenuste pakkujalt? Probleemivaba elu on kindlasti üks neist soovidest. Suure tõenäosusega ei huvita tellijat asjaolu, millisel moel tema tellimust hallatakse, kes tõlgib, kuidas ja kes kontrollib, et kõik ka korralikult tehtud saaks. Klienti huvitab lõpptulemus. Ta soovib oma tekste talle vajalikku keelde ümberpanduna võimalikult kiiresti ja hea kvaliteediga. Ja just siit, kvaliteedist, meie kõikide – nii klientide kui ka tõlkebüroode – mured alguse saavad.
Mis asi see on, see müstiline tõlkekvaliteet, millest kõik räägivad, aga keegi täpselt defineerida ei suuda? Juhtub, et tõlke tellija ja tõlke pakkuja arusaam kvaliteedist on kardinaalselt erinev. See on nagu mütoloogiline lugu Koidust ja Hämarikust, kes kunagi kokku ei saa. Klient on ühel pool oma turu keskmise eelarvega ja tõlkebüroo teisel pool sellesama turu keskmise hinna sisse enam-vähem normaalse teenuse ära mahutamisega. Just nimelt: keskmine eelarve ja normaalne tõlketulemus. Nõudlus ja pakkumine on justkui tasakaalus, aga tegelikult küsib klient kvaliteeti ja meie teenuse pakkujatena lubamegi talle ihaldatud kvaliteetset tõlget, endale aru andmata, et kasvatame sellega ise müüti kvaliteetse tõlke ümber. Aga klient küsib ju, mida teha? Kvaliteedi müümine on traditsiooniliselt olnud tähtis osa tõlkebüroode müügiprotsessist. Jah, kõik on õige! Tõlgitud materjal peaks olema mõnus lugeda, sihtrühmale sobilikus sõnastuses, terminoloogiliselt korrektne jne. Aga samas selle hankimiseks kulutatud raha hulk peaks olema lõpptulemusega korrelatsioonis. Siit ka küsimus: kas klient tegelikult vajab tippkvaliteetset tõlget või piisab talle kiirest ja normaalsest lahendusest mõistliku hinnaga?
Oma kogemusest lähtuvalt julgen öelda, et keskmine tellija ei ole alati valmis ostma seda päris kvaliteetset tõlget ja tihti ta ei vajagi seda. Võtan nüüd riski ja püüan kvaliteetse tõlke saamise protsessi siinkohal ära kirjeldada.
Interlexi 18-aastane tegutsemise kogemus on andnud arusaamise, et kvaliteetse ja igas mõttes perfektse tõlke annab tööprotsess, kus tekstiga teeb tööd neli inimest. Projektijuhi, tõlkija ja toimetaja tööle lisandub ka terminoloogi või teise toimetaja töö ning see kõik on läbi põimunud moodsa tõlketehnoloogia kasutamisega. Kas panite tähele, kui mitme inimese töö ma praegu üles lugesin? Jah, selleks et saavutada väga hea tõlge, peaks sama teksti kallal tööd tegema vähemalt 4 inimest. See on hea hulk korraliku hariduse, väljaõppe ja suure kogemusega inimeste töötunde. Ära ei tohi unustada ka tehnoloogiat. Kui sellist teenust kliendile pakkuda, siis peaks pakutava teenuse sõnahind olema turu keskmise 0,05 euro asemel vähemalt 0,12 eurot, mis lehekülje arvestuse alusel oleks umbes 12 €/lk versus 30 €/lk. Keskmine klient ei suuda ega soovi sellist hinda tõlke eest maksta. Mida meie teenuse pakkujatena siis teeme? Eks ikka kompromisse. Kahjuks me ei julge alati öelda, et 14 euro eest ei saa kvaliteetset tõlget ja proovime tsirkuseartisti kombel žonglöörides olemasoleva eelarve sisse võimalikult hea töö ära mahutada, võttes teadliku riski, et ei pruugi ikka nii hea saada. Üldjuhul see siiski õnnestub, klient on rahul ja kõik on rõõmsad. Aga kui ei õnnestu? Mis hakkab juhtuma siis?
Mina usun ja kogemus ütleb, et enamikul juhtudel klient ei vajagi kvaliteetset tõlget; ta küsib seda sellepärast, et turg pakub. Pakkumine on pärit tõlketeenuste algaastatest, kus kvaliteetse teenuse müümisega püüti teistest pakkujatest eristuda, aga sisulist erinevust ei olnud juba siis.
Tegelikult vajab klient normaalset teksti, mille eest ei peaks ülemäära palju raha välja käima. Ärme seda kvaliteeti siis talle keskpärase teenuse hinnaga ka vägisi müü! Nii on tulemusena kõik osalised hoopis õnnelikumad ja äkki ühel päeval saab ka pakkujate turg korrastatum. Sellepärast kutsun kõiki tõlkevaldkonnas tegutsejaid ja ka teenuse ostjaid loobuma terminist ’kvaliteetne tõlge’, sest sellist teenust täna sisuliselt Eesti turul ei eksisteeri, v.a üksikjuhtumid, kuid erand, teadagi, kinnitab reeglit.
Mängiks siis lõpuks lahtiste kaartidega ja ütleks kliendile ausalt, et turu keskmise hinna eest saab normaalse, turu keskmise tõlke, kus võib olla teatavaid stiilivääratusi ja väikest ebaühtlust, aga tekst on loetav ja kasutamiskõlblik. Nimetame seda esmatasandi tõlkeks, baastõlkeks, tarbetõlkeks või kuidas iganes. Sedalaadi teenust vajatakse kindlalt kõige rohkem. See teenus sobib suurepäraselt igasuguste informatiivsete, organisatsiooni igapäevases kasutuses olevate juhendite, lihtsate tehniliste tekstide jne tõlkimiseks. Üldjuhul isegi keskmise tähtsusega juriidiliste tekstide – lihtsamate lepingute, eeskirjade jne – tõlkimiseks.
Kõik siit edasi on juba sammukesed kvaliteetse tõlke, aga ühtlasi ka suurema kulu suunas.
Teine tasand hõlmaks tekste, mida lisaks loetavusele on põhjalikumalt kontrollitud ja pisivead välistatud. Sinna kuuluksid erialatekstid, mis vajavad terminoloogiatööd ja lisatoimetamist, ning kindlasti ka tehniliselt keerulisemad tekstid.
Kolmas tasand – siia võiks lugeda lisaks keelekontrollile ka terminoloogilise kontrolli läbinud tõlked. Nendeks oleksid kõige rohkem tähelepanu, erialast ja loomingulist tööd nõudvad süvaerialased materjalid, eriti suure kaaluga tehnika-, meditsiini- või juriidilised tekstid ning turundustekstid.
Tõlkevaldkonna sees on kolme tõlketasandi kirjeldamiseks käibel sellised terminid nagu toimetamata tõlge (translation only), toimetatud tõlge (translation+editing) ja toimetatud tõlge koos lisakorrektuuriga (translation+editing+proofreading). Pisut lihtsustatud, aga siiski arusaadav. Jutt käib ikka endiselt tõlkimisest, mitte transkribeerimisest ega tekstikirjutamisest (copywriting). Need muud teenused on kõik eritööd ja sõltuvalt kliendi vajadustest kujundatakse ka täpne sisu ning hind läbirääkimiste käigus, enamasti tunnipõhise arvestuse järgi.
Selline lihtne kolmetasandiline tõlketasemete määratlemine ja kliendi poolt tõlketulemusele eesmärkide püstitamine vastavalt sellele, kuidas on plaanis tõlget kasutada, muudab teenuse tellimise lihtsamaks ja võimaldab tõlkebürool pakkuda ootustele vastavat teenust. Tulemusena kõik võidavad ja turul hakkab selgemalt eristuma, kes mida müüb, mis on tegelikult hea tõlketeenus ja palju see maksab.
