Järgmine Eesti tehnoloogia valdkonna edulugu võiks tulla tõlkevaldkonnast

Tõlkebüroo Interlex tegevjuht ja tõlkeplatvormi Lingwise asutaja Inge Rätsep: järgmine Eesti tehnoloogia valdkonna edulugu võiks tulla tõlkevaldkonnast

30. septembril tähistati kogu maailmas tõlkijate päeva. Erinevatel üritustel räägiti muuhulgas tõlkimisest kui piiride ületamisest eri riikide ja rahvaste vahel. Interlexi tegevjuht Inge Rätsep ütleb, et Eestis on tõlkevaldkond alahinnatud, kuigi tormiline areng mujal maailmas näitab, kui suur potentsiaal sellel valdkonnal tegelikult on.

Levib arvamus justkui võiks igaüks, kes vähegi üht või teist keelt oskab, tõlkijana tööle hakata. Tegelikult on tegu äärmiselt spetsiifilise valdkonnaga, kus töötamiseks peab olema väga hea keeletunnetus, detailitäpsus ja lai silmaring. Professionaaliks võiks nimetada end inimene, kellel on lisaks tõlkija diplomile ka mitmeaastane töökogemus.

Tõlkijate igapäevatöö abivahendid on erinevad tõlke- ja keeletehnoloogiad. Tõlketehnoloogia võib lihtsustatult jagada kaheks: masintõlge ja tõlkijat abistav tõlkemälu tehnoloogia. Masin tõlgib n-ö ise, tõlkemälu tehnoloogia otsib aga tekstidest juba varem tõlgitud segmente, kiirendades sellega tõlkeprotsessi. Masintõlge toimib eriti hästi maailma suurkeelte vahel, sest nendes keeltes on piisavalt tekstimassiive, mille kaudu masinat õpetada. Viimastel aastatel on praktikud hakanud neid kahte tehnoloogiat edukalt kombineerima.

Kahjuks on masintõlke kättesaadavus ja levik põhjustanud eksiarvamuse, et varsti polegi tõlkijaid enam vaja, sest tehnoloogia on juba piisavalt heal tasemel, et inimest asendada. Ka praegusel ajal kasutavad paljud inimesed lihtsamate tekstide tõlkimiseks Google translate’i. Tõsi, masintõlke areng on olnud hüppeline, see-eest on masinate kasutamine professionaalsetele tõlkijatele siiski suureks abiks. Samas tuleb meeles pidada, et kui tõlgitav materjal on suure väärtusega, siis ei saa ainult masina peale lootma jääda. Väikesed ebatäpsused võivad tähtsate dokumentide puhul põhjustada suuri probleeme alates mainekahjust kuni materiaalse kahjuni välja. Google aga teksti korrektsuse eest ei vastuta.  Samuti ei tohiks unustada, et kõik, mis on veebiavarustesse paisatud, sinna ka jääb, ja kunagi ei tea, millal ja mis kontekstis sinna sisestatud tõlkimist vajav tekst avalikkuse ette tulla võib. Õnneks on olemas ka privaatsemaid lahendusi.

Mitmed privaatsed masintõlkesüsteemid, mis kiirendavad tõlkeprotsessi, on kasutusel ka Eestis. Kogenud toimetaja peab teksti vaid üle vaatama ja vajalikke parandusi tegema. Samuti on masinat võimalik seadistada kindlale valdkonnale, näiteks õigusvaldkonnale või autondusele. Masintõlge on tõepoolest tõlketööstuse tulevik, aga see ei tähenda, et tõlkija amet kaoks. Pigem muutub ja areneb see koos masintõlke valdkonna arenguga. 

Tõlketehnoloogia on väga suurte väljavaadetega valdkond ning Eestiski on sellega üsna edukalt tegeletud. Suurim masintõlke arendaja on ka Eestis tegutsev Läti ettevõte Tilde. Ainult Eesti taustaga keeletehnoloogia iduettevõtetetest on aga kõige kaugemale jõudnud Skuuper, Aligner ja Contentquo. Silmapiiril on aga veel teisigi uusi tegijaid. Samas vaevlevad Eesti tõlkevaldkonna iduettevõtted investeeringute nappuses. Selle põhjuseks toon välja oskamatuse hinnata tõlkesektori potentsiaali. Lisaks ei ole ettevõtted ise veel piisavalt tugevad, et Eestist omal käel välja murda. 

Septembri lõpus rõõmustas tõlketehnoloogia entusiaste uudis, et masintõlget ja inimtõlget kombineeriv iduettevõte Unbabel’i tõlkeplatvorm kaasas investoritelt 60 miljonit eurot. See on üks viimase aja suurimaid investeeringuid keeletehnoloogiasse. 

Investorid põhjendasid oma investeeringut järgmiselt: tõlkesektor on väga dünaamiline ja kiire arenguga, selle suurus maailmas on muljetavaldav ning valdkonnaga on seotud ka rohkelt väga hea haridusega tööjõudu. Lisaks teevad tõlkevaldkonna ahvatlevaks suured globaalsed kliendid ning nende valmidus tõlketeenuste eest maksta. Valdkond on tihedalt läbi põimunud eri tehnoloogiatest. Lisaks keeletehnoloogiale arendadakse ka nutikaid teenusteplatvorme ja mitmekeelseid dokumentatsioonihalduse keskkondasid. 

Võib üsna suure kindlusega väita, et vajadus ning võimekus tõlkida globaliseeruvas maailmas pigem kasvab kui kahaneb. Eestis on valdkond veel nooruke, sest näiteks Aasia turud on meie jaoks suuresti avastamata. Tõlkevaldkonna areng on aga kiire ning edumeelsed Eesti investorid võiksid mõelda, kas ehk on just selles valdkonnas peidus järgmine Eesti tehnoloogia valdkonna edulugu.  

Lisainfo

Tõlketööstuse käibed võrdluses Eesti edukaimate iduettevõtete käivetega.

• Globaalse tõlketeenuste mahu prognoos aastaks 2020 on hinnanguliselt 53,5 mld dollarit, sellest masintõlke maht 1 mld dollarit.
• Globaalse TOP 1 tõlketeenuste ettevõte Transperfecti käive 2018. aastal oli 705 mln dollarit; väljastpoolt investeeringuid kaasatud pole.
• Keeletehnoloogia iduettevõtte Unbabel’i käive 2018. aastal oli 8,3 mln dollarit; investeeringuid kokku 91 mln.

vs

• Bolt 2018. aasta käive oli 80 mln eurot; investeeringuid üle 170 mln euro.
• Transferwise’i 2018. aasta käive oli 150 mln eurot; investeeringuid üle 500 mln.
• Lingvisti käive ca 4,4 mln; investeeringuid üle 11 mln

Allikad: nimdzi.com, slator.com, wikipedia.com