Kaheksa nõuannet algajale tõlkijale

23. märts

Pole saladus, et alustaval tõlkijal on üsna keeruline ilma mentorita oma karjäärile kiiret hoogu anda, aga mentorit leida polegi nii lihtne. Oleme oma büroo kogemustele toetudes pannud kokku valiku nõuandeid alustavale tõlkijale. Loetelust leiad kaheksa alati toimivat soovitust, mis võiksid aidata tõsta nii tõlkeoskust kui ka tõlkimiskiirust. Kindlasti sobivad need soovitused ka juba kogenud tõlkijatele ülekordamiseks.

1.     Automaatkontroll

Veendu alati, et oleksid tööle teinud kõik võimalikud automaatsed kvaliteedikontrollid (QA- ja õigekirjatööriistadega), nii tõlkeprogrammisisesed kui ka -välised ülelugemised, kaasa arvatud õigekirjakontroll. Kontrolli, kas parasjagu kasutuses oleva tõlkeabiprogrammiga on ikka speller ühendatud. Kui see on nii, aga õigekirjavead jäävad endiselt sisse, siis tasub kontrollida oma spelleri pädevust – Office ja Filosoft on suhteliselt usaldusväärsed, aga mõnesse tõlketööriista sisseehitatud rakendused eesti keele puhul kahjuks professionaalseks tööks ei sobi.

2.     Õigekiri

Korda üle eesti keele ortograafia ja grammatika põhireeglid, eriti komakasutus. Eesti keele käsiraamatust leiab komakasutuse kohta ilusa lühispikri, mille poole ikka ja jälle pöörduda. Samuti soovitame läbi töötada ja endale salvestada artiklid Komaga ja komata“ ning „See tühine tühik“. Kasuta julgesti ka EKI andmebaasi internetis. Muidugi pole komad ja tühikud ainsad, millele tähelepanu pöörata – sagedased komistuskohad on alustavatele tõlkijatele ka nt õiged jutumärgid, sidekriips vs. mõttekriips, loendite vormistus, ühikute ja numbrite vormistamine jne. Need kõik on õnneks kergesti õpitavad, tuleb lihtsalt ise tekstis need „ohukohad“ tuvastada ja võimalusel julgelt üle küsida mõnelt kogenumalt kolleegilt. Tiiu Erelti „Eesti ortograafia“ tasub kogu aeg töö kõrval lahti hoida ja kui vähegi kahtled, siis küsi abi.

3.     Sõnastikud

Kasuta julgesti saadaolevaid erialasõnastikke, eriti kui tõlgid teemat, mida ise väga hästi ei tunne. Kindlasti juba teed seda, aga seda punkti tasub alati üle korrata, sest mõnikord kuskil internetiavarustes tuhlamine (mis tänapäeval kipub vist olema tõlkijate esimene abimees) on palju ajakulukam kui otse sõnastiku poole pöördumine. Tee endale brauseris täiesti eraldi järjehoidja sõnastikele ja loo käepärane süsteem (nt teemade kaupa). Just tõlkekiiruse tõstmisel tuleks kindlasti kasuks, kui tead oma allikaid ja hoiad need kenasti organiseerituna. Nii ei pea pidevalt uuesti otsima vajalikku teavet stiilis „mul on ju seda juba ette tulnud“. Tasub vahel proovida ka internetis leiduvad kakskeelseid korpuseid, nagu Linguee ja Glosbe, aga nende puhul tuleb meeles pidada, et korpuste tõlgete kvaliteet on siiski kontrollimata ja seal leidub ka masintõlget, seega oluline on säilitada kriitiline meel ja loogiline mõtlemine. Internetiavarustest termineid otsides vaata üleüldiselt allikas alati kriitilise pilguga üle, nii väldid tobedaid terminivigu ja valetõlkeid. Miks mitte luua endale ka omaenda valdkonnapõhiseid terminibaase juurde, pikas perspektiivis on sellest palju abi. Kui sulle pakutakse tõlkida midagi, mis kohe üldse ei ole sinu teema, siis ütle julgesti tööst ära. See on normaalne, kui validki enda jaoks vaid paar valdkonda, millele rohkem keskenduda ja mille sõnavaras ennast põhjalikumalt harida ja üles töötada. Parem töötada kitsamas valdkonnas ja kvaliteetselt, kui teha kõike, aga kehva kvaliteediga.

4.     Viitematerjalid

Ülioluline on jälgida tööga kaasa saadetud viitematerjale, st tõlgitavat teksti selle algvormingus, sest need näitavad täpselt ära, millisesse keskkonda tõlgitav tekst lõpuks paigutub ja kuidas tõlge peaks olema vormistatud (pealkirjad vs. käsud vs. nupud vs. kirjeldused). Kõige mugavam on muretseda endale kaks suurt monitori, kus ühes saad lahti hoida tõlkeabiprogrammi ja teises paralleelselt viitematerjali kaasa kerida. Kui viitematerjali ei ole, siis toimeta oma parimate oskuste kohaselt.

5.     Otsetõlge

Kõige teadlikumat tööd nõuab tõlkijalt otsetõlke väljajuurimine. Isegi kui tööga on kiire, siis tasub turundus- ja reklaamtekstides igal juhul vältida kohe otsast tõlkima asumist, sest see soodustab konarlikku keelekasutust. Enne trükkima hakkamist loe alati lause enne täies ulatuses läbi, otsi üles selle mõte ja siis katsu algteksti konstruktsioon üldse peast heita. Kindlasti aitab, kui pärast töö valmimist see veel korra mõttega läbi lugeda ja veenduda, kas laused jooksevad loogiliselt, kas sa ise räägiksid nii. Kui ei, siis tee kindlasti parandusi, turundustekstidesse võib julgelt lisada mingeid rõhusõnu jms juurde. Kas sa oskad tekstis ära tunda idiomaatilisi väljendeid? Kui sa need tuvastad, aga eesti keeles kohe sobivat vastet ei tea, siis selle jõuga tekitamise asemel võta lahti mõni inglise keele seletav sõnaraamat, loe definitsiooni ja sõnasta kasvõi selgitavalt ümber. Pigem kaotada tekstist idiomaatilisust, kui tekitada meie kultuuriruumi jaoks ebaloomulikke otsetõlkeid.

6.     Tõlkekiirus

Tõlkekiirust saab spetsialiseerumise, allikate organiseerimise ja programmide käepärasema seadistamisega mõnevõrra kiirendada, see tähendab et  palju vaeva tuleb näha just omaenda töömeetodites. Tõlkeabiprogrammides saab paljud toimingud ära teha kõiksugu klahvikombinatsioonide abil, mis aitavad omajagu aega kokku hoida, seega tasuks need uue programmi puhul alati üle vaadata, endale käepäraselt ära seadistada ja kohe ka kasutusse võtta. Mõni tarbetekst võib ka väga spetsiifilist ja ajakulukat terminiuuringut nõuda, seega tuleks läheneda tõlkele hästi tekstitüübi põhiselt, aga võimalikult optimaalselt. IT- ja tehnikatekstide jaoks on tavaliselt saadaval palju abimaterjale, tõlkemälusid ja sõnastikke ning tekstid on üldiselt sarnase ülesehitusega, nende pealt annab kõige paremini ja lihtsamalt kiirust arendada, et tõlketöö tempokamalt edeneks.

7.     Graafiku planeerimine

Oma tõlke ülelugemine pärast selle valmimist on oluline, nii võid leida ladususe kui ka lohakusvigu. Oma töögraafik planeeri võimalusel alati selliselt, et aega jääks ka selle jaoks.

8.     Tagasiside küsimine

Küsi tagasiside saamiseks oma tõlgete toimetatud faile, et tutvuda toimetaja tehtud paranduste ja muudatustega. Nii näed enda töödes parandatud tüüpvigu. Püüa tuvastada oma tõlgetes korduvaid vigu või parandusi ja rakenda muudatused oma tulevastes töödes.

Kõik need nõuanded on üsna lihtsalt rakendatavad, aga annavad lõpptulemusele suure panuse. Head rakendamist!

Kadri Pultsin

Kadri Pultsin

vanemprojektijuht, ressursijuht

Olen omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse erialal. Tee tõlketööstusesse leidsin juba ülikooliajal, mil alustasin vabakutselise tõlkijana. Projektijuhi ametis olen askeldanud järjepidevalt alates 2012. aastast, sest just siin, kus abiks ja toeks saab olla üheaegselt nii klientidele kui ka oma tõlkemeeskonnale, tunnen ennast kõige kasulikumana. Lisaks projektijuhtimisele olen aastate jooksul tegelenud ka protsesside korraldamise ja arendustööga.