27. jaanuaril avanes tore võimalus osaleda Interlexi esindajana Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis toimunud terminipäevakul. Tegemist on juba mitmeaastase traditsiooniga üritusega, mida korraldavad Keeletoimetajate Liidu, Kaitseväeakadeemia, Maaülikooli ja Tartu Ülikooli esindajad. Seekord oli teemaks „Terminiloome lugu. Minevikust, olevikust ja tulevikust“. Ettekandeid tegid erinevate elualade esindajad, liikudes minevikust tänapäevani välja.
Alustuseks rääkis Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent Reet Kasik Eesti terminoloogia ajaloost. Oli rõõm tõdeda, et Eestis on terminoloogiaga tehtud pikka aega palju tänuväärset tööd, sealhulgas ka nõukogude ajal, mil ilmus terve hulk mitmekeelseid oskussõnastikke, mille hulgast paistsid silma matemaatika ja tehnika sõnastikud. Seejärel kõneles Ene-Margit Tiit statistika ajaloost ja sellega seotud terminoloogiast – väga huvitav ettekanne, millest jäi muu hulgas meelde see, et enne kirjaoskuse kinnistumist kasutati statistika tegemiseks näiteks sirvilaudu ja pügalapulki. Statistika mõiste eelkäijaks võib pidada toredat sõna „arvustik“, mida kasutas oma 1805. aastal ilmunud aritmeetika õpikus Georg Gottfried Marpurg. Seejärel liiguti ajas ja temaatikas edasi ning Tartu Ülikooli meteoroloogia ja klimatoloogia kaasprofessor Piia Post rääkis oma erialasest terminoloogiast. Põnev oli kuulda, et mõistet „kliimamuutus“ defineeritakse väga erinevalt ja sellest puudub ühtne arusaam. Veel tasub meelde jätta, et jäide esineb ainult puudel ja põõsastel, aga teedel on kiilasjää. Paraku eksitakse nende terminitega päris tihti, tarvitseb vaid uudiseid kuulata.
Köitva ettekande tegi Kaitseväe Akadeemia sõjandusterminoloogia töörühma liige major Mattias Puusepp, kes rääkis oma tööst eesmärgiga tõlkida eesti keelde võimalikult täpselt ja palju sõjandustermineid. Ingliskeelsest terminoloogiast ei ole alati lihtne õigesti aru saada, näiteks on erinev tähendus esmapilgul sünonüümsetena tunduvatel terminitel „combat power“ ja „fighting power“, millest esimene tähendab lahingujõudu ja teine võitlusvõimet. Mattias Puusepp algatas ka huvitava arutelu kuulajaskonna seas seoses termini “urban combat” tõlkega eesti keelde. Selle esmane vaste võiks olla „linnavõitlus“, aga sama sõna kasutatakse ka näiteks paari hoonega ala kohta, kuidas siis oleks õige tõlkida? Võimalike variantidena pakuti välja näiteks „asulavõitlus“ ja „võitlus hoonestatud alal“, ent see küsimus jäigi täielikult lahendamata. Nii sai pisut aimu, mida terminoloogiatöö tegelikult tähendab.
Päev lõpuks räägiti natuke terminoloogia tulevikust – Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast tutvustas tehtud ja käsilolevaid töid. Selgus, et digitaalsel kujul on olemas hulk eraldiseisvaid oskussõnastikke, mis tuleks koondada ühisele platvormile, aga see on tehniliselt üllatavalt keeruline ülesanne. Sõnastikud tuleks termin-termini haaval läbi käia, mis on väga ajamahukas töö, milleks napib nii rahalist ressurssi kui ka inimesi. Siin on ainet mõtisklusteks, kuidas olukorda võiks parandada. Kokkuvõttes jäi kogu üritusest positiivne ja inspireeriv tunne. Oli meeldiv näha, et eesti keelega tegelevad ja selle korrektsuse ja ilu pärast muretsevad samuti inimesed, kelle igapäevatöö ei ole otseselt seotud keelte ja tõlkimisega (näiteks rääkis ilusa eesti keele tähtsusest Maaülikooli rektor Ülle Jaakma).
Kõlama jäi mõte, et eestikeelse terminoloogia aluseks on ilus eesti keel, mille oskust saavad kõige paremini innustada ja toetada eelkõige õpetajad ja õppejõud. Just nende eeskuju on see, mis inspireerib õpilasi ja äratab neis huvi korrektse terminoloogia ja eestikeelse terminiloome vastu. Seega liikugem ikka ilusa eesti keele suunas!
