Enamasti on suulise tõlke osutamiseks vajalik tõlkidele tellida ka tõlketehnika. Kõige laialdasemalt on kasutusel sünkroontõlketehnika, mis sobib konverentsidele ja koolitustele. Liikuvamal või väikese osalejate arvuga sündmusel võib tõlkimiseks kasutada ka kaasaskantavat giiditehnikat. Mõlema puhul edastatakse suuline tõlge kuulajani läbi kõrvaklappide. Seetõttu võib mõnikord need kaks tehnikat segi ajada, kuigi nende otstarve on kardinaalselt erinev.
Põhiline erinevus
Sünkroontõlketehnika (konverentsi tõlketehnika) on mõeldud professionaalseks, kahesuunaliseks tõlkimiseks, kus tõlk peab kuulama ühte keelt ja samal ajal rääkima teist keelt, vajades selleks täielikku heliisolatsiooni.
Giiditehnika (giidikomplektid) on mõeldud ühesuunaliseks informatsiooni edastamiseks ühelt esinejalt paljudele kuulajatele, seda tihti mürarikkas või liikuvas keskkonnas.
Sünkroontõlketehnika
Sünkroontõlketehnika on suulise tõlke lahendus, mis on mõeldud spetsiaalselt sünkroontõlke tegemiseks.
Sünkroontõlketehnika peamised komponendid
- Tõlkekabiin. Tegemist on helikindla kabiiniga, kus tõlgid tõlkimise ajal istuvad. Helikindel kabiin tagab kaks olulist sünkroontõlke kvaliteeti mõjutavat aspekti:
- tõlgi hääl ei kostu saali ega sega saalis olijaid, sh esinejat;
- saali müra (nt köhimine või kuulajate omavaheline jutt) ei sega tõlki, kes vajab keskendumiseks täielikku vaikust.
- Tõlkepult. Tõlkekabiinis on spetsiaalne pult, millega tõlk haldab helisid. Ta saab valida, mis keelt ta kuulab (esinejat või teist tõlki), reguleerida helitugevust ja oma mikrofoni sisse-välja lülitada (nt köhatuse hetkeks vms).
- Keskseade ja saatja. Keskseade võtab vastu esineja originaalheli (saali helisüsteemist) ja tõlkide tõlgitud heli ning edastab selle juhtmevabalt (infrapuna- või raadioside kaudu) kuulajate vastuvõtjatesse (kõrvaklappidesse).
- Vastuvõtjad ja kõrvaklapid. Kuulajad saavad endale vastuvõtjaga kõrvaklapid, millel on kanalivalik. Nad saavad valida, kas kuulata esineja originaalheli (nt „Kanal 0“) või tõlgi tõlget (nt „Kanal 1 – eesti“, „Kanal 2 – inglise“ jne).
Sünkroontõlketehnika otstarve on võimaldada sujuvat mitmekeelset suhtlust reaalajas, kus tõlgid saavad töötada professionaalsetes tingimustes ilma segajateta.
Giiditehnika
Giiditehnikat nimetatakse ka sosintõlke tehnikaks, kuid selle tehnika peamine otstarve on ekskursioonide läbiviimine mürarikkas keskkonnas.
Giidikomplektide peamised komponendid
- Saatja ja mikrofon. Esinejal (nt giidil või koolitajal) on väike, kaasaskantav, patareitoitel saatja ja mikrofon (või rinnamikrofon). Ta räägib mikrofoni.
- Vastuvõtjad ja kõrvaklapid. Kuulajatel on sarnased väikesed vastuvõtjad ja kõrvaklapid. Klappidest kuulevad nad esineja juttu, isegi kui nad asuvad temast kaugemal või ümberringi on müra (nt tehases või muuseumis).
- Puudub helikindel kabiin ja keskseade. Süsteem on ühesuunaline (üks räägib ja paljud kuulavad) ja mobiilne (rääkija ja kuulajad saavad ruumis ringi liikuda).
Giiditehnika otstarve on võimendada ühe inimese häält otse kuulajate kõrvadesse, et ületada pikemad vahemaad või taustamüra.
Suulise tõlke eripärad
Suuline tõlge ise jaguneb laias laastus kolmeks.
- Sünkroontõlge: tõlk räägib samal ajal esinejaga minimaalse viivitusega. See on kognitiivselt kurnav ja nõuab maksimaalset keskendumist. Tõlgid töötavad seetõttu alati paaris ja vahetavad teineteist välja iga 15–30 minuti järel. See on tööviis, mille korral on vaja sünkroontõlketehnikat.
- Järeltõlge: esineja räägib paar lauset või mõne minuti ja teeb seejärel pausi, et anda sõnajärg üle tõlgile, kes tõlgib kuuldud lõigu (tihti märkmete abil). Järeltõlge ei vaja tavaliselt eraldi tehnikat (suurema ruumi puhul võib olla vaja mikrofoni).
- Sosintõlge: tõlk istub 1–3 kuulaja kõrval ja sosistab neile tõlget kõrva esinejaga samal ajal või väikese viivitusega. See on väga kurnav tõlgi häälepaeltele ja tema sosistamine võib segada teisi lähedal istujaid. Seepärast sobib see teenus pigem väga lühikesele üritusele.
Nüüd jõuamegi küsimuse tuumani – millal kasutada üht või teist tehnikat.
Millal kasutada sünkroontõlketehnikat?
Eelista sünkroontõlketehnikat, kui:
- tegemist on konverentsi, kongressi või ametliku kohtumisega;
- vajatakse sünkroontõlget (tõlge peab toimuma reaalajas);
- üritus kestab kauem kui 2 tundi (tõlgid peavad saama töötada kabiinis vahetustega);
- tõlget vajab suur kuulajaskond;
- vajatakse mitut tõlkesuunda (nt eesti>inglise, inglise>eesti jne);
- helikvaliteet ja professionaalsus on kriitilise tähtsusega;
- arutelu sisu on konfidentsiaalne (siis on vaja infrapunaga saatjaid).
Millal kasutada giidikomplekte (kaasaskantavat süsteemi)?
Giiditehnikal on kaks peamist kasutusala
1) Ekskursioonid ja koolitused
- Ekskursioonid tehases, muuseumis või linnatänaval.
- Liikuvad seminarid või töötoad, kus grupp liigub ringi.
- Mürarikkad keskkonnad, kus esineja hääl ei pruugi kosta kõigi osalejateni.
- Vaiksed keskkonnad (nt kirik, raamatukogu jms), kus rääkida tohib ainult vaikselt.
2) Tõlkimine (sosintõlke teenuse asemel)
Giiditehnikat võib teatud olukordades kasutada ka tõlkimiseks ja siis võib giiditehnikat nimetada ka kaasaskantavaks sünkroontõlke tehnikaks või sosintõlke tehnikaks. See sobib ainult siis, kui:
- tõlget vajab väike osa grupist (nt 3–15 inimest) ja tõlkekabiini paigaldamine pole võimalik;
- tõlk on kuulajate seas ning kuulab esineja kõnet ja sosistab tõlget oma saatja mikrofoni. Need 3–15 inimest kuulevad tõlgi tõlget oma vastuvõtjatest;
- üritus on lühike (1 kuni 2 tundi), sest ilma helikindla kabiinita tõlkimine kurnab tõlgi kiirelt (pikema ürituse puhul on vaja tellida 2 tõlki);
- tegemist on liikuva üritusega, mis vajab tõlget (nt ringkäik objektil või linnas).
Kokkuvõte
|
Sünkroontõlketehnika |
Giiditehnika |
| Põhieesmärk |
Pakkuda osalejatele reaalajas professionaalset sünkroontõlget |
Võimaldada info edastamine liikuvale grupile / mürarikkas keskkonnas |
| Tõlkekabiin vajalik? |
Jah (helikindel) |
Ei |
| Tõlkepult vajalik? |
Jah (erinevate helikanalite haldamiseks) |
Ei |
| Tehnika kasutajad |
Esineja(d), paaris töötavad sünkroontõlgid ja kuulajad |
Esineja, giid, koolitaja või (sosin)tõlk ja kuulajad |
| Kas tehnika paigaldamisel on vaja abi? |
Tehnika on statsionaarne (paigaldatakse ruumi) ja tehnika rendiga tuleb kaasa üldjuhul ka tehnik, kes seadmed üles paneb, ürituse ajal seadmete tehnilise toimimise eest vastutab ja ürituse lõppedes tehnika ka kokku paneb |
Tehnika on lihtsasti kasutatav ja kaasaskantav; tehnika rendiga eraldi tehnikut ei ole tarvis tellida |
| Heli saatmise suund |
Kahesuunaline (esineja räägib, samal ajal tõlk kuulab ja samuti räägib; tehnika võimaldab reaalajas kuulata klappidest esinejat või tõlget) |
Ühesuunaline (korraga räägib üks esineja (või tõlk) ja paljud kuulavad, tehnikal on üks kanal) |
| Põhiotstarve |
Konverentsid ja kongressid |
Ekskursioonid, tehasekülastused, sosintõlge väiksele grupile |
|
|
|
Kas konverentsile võib tellida ka giiditehnika?
Giiditehnika kasutamine konverentsil on võimalik, aga tuleb arvestada, et tõlke helikvaliteet, täpsus ja kiirus ei ole võrreldavad professionaalse sünkroontõlketehnika abil pakutava tõlketeenusega.
See on n-ö hädaolukorra lahendus, kui eelarve või ürituse ruumid ei võimalda tehnikat kasutada ning tõlget vajavad kuulajad lepivad kehvema tõlkega.
Kõigi suulise tõlke küsimuste puhul saad küsida nõu ka meie projektijuhtidelt. Kirjuta aadressile interlex@interlex.ee või helista julgelt numbrile +372 505 5824.
