Juhisteta tehtud tõlge on nagu mantel, mis on õmmeldud mõõtusid võtmata

10. jaanuar

On aeg kummutada müüt, et tõlketeenus on vaid tõlkimise teenus – võta tekst, pane teise keelde ümber ja tehtud.

Professionaalne tõlketeenus on nagu hea rätsepatöö: kui klient teab, mida ja miks ta vajab ning selle info ka töö teostajale selgelt edasi annab, rõõmustab tulemus kõiki osalisi. Kui mõnel juhul räägitakse, et tähtis pole protsess, vaid tulemus, siis tõlketöös päris nii öelda ei saa. Tulemuse määrab enamikul juhtudest just tööprotsessi korraldus.

Tuleme tagasi juba mainitud rätsepatöö näite juurde. Kui tellid õmblejalt mantli, lihtsalt mantli ilma täpsemaid juhiseid, soove ja vajadusi töö tegijale edastamata, siis võid olla üsna kindel, et mantel sulle ka õmmeldakse. Sama kindel on aga see, et nõnda tellimust esitades selgub mantli valmides, et sa pole tööga rahul. Arvatavasti pole valminud kehakatte lõige täpselt selline, nagu sa eeldasid, või on selle varrukad liiga lühikesed ja üleüldse oleksid tahtnud punase asemel kaamelibeeži kangast. Õmbleja tegi oma tööd hoolikalt, aga oma arusaamade ja maitse kohaselt. Sama lugu on tõlketööga.

Kui sa ostad teenusepakkujalt lihtsalt tõlget, siis selle sa ka saad, aga tõlkija pole arvestanud sinu ja ettevõtte sihtgruppide unikaalsete vajadustega. Kes sellisel juhul ebasobiva tõlketulemuse eest vastutab, jääb lahtiseks, üldjuhul arvab klient, et vastutab tõlkija. Aga nagu ütleb kõnekäänd: It takes two to tango. Kui tõlkija saab tellijalt õige sisendi, läheb protsess ladusalt, väiksema ressursikuluga ja lõpptulemus vastab ootustele.

Kuidas see toimib?
Elame globaalses maailmas ning see tähendab, et oma sõnumit on vaja edastada järjest rohkemates keeltes. Ühest küljest eeldame, et kõik haritud inimesed oskavad inglise keelt ja tõlkida teistesse keeltesse justkui polegi vaja. Aga kas see ikka on nii? Võib-olla just sinu klient räägib peamiselt saksa keeles, aga äkki hoopis poola või lausa farsi keeles? Seega, kui hoiad oma sõnumid vaid ingliskeelsetena, siis on oht kaotada auditooriumi. Muuseas, inimeste hulk, kes ei oska inglise keelt, on maailmas suur. Üks neljast inimesest maailmas oskab inglise keelt. Mida teha? Leida iga keele jaoks eraldi tõlkija? See pole üldsegi halb mõte, sest kui su vajadused on väikesed ja sihtgrupp piiratud vaid paari keelega, siis koostöö ühe või paari vabakutselise tõlkijaga toimib.

Probleem tekib siis, kui su sihtgrupp on nõudlik ja mitmekeelne, tõlkemahud on suured ning sinu organisatsiooni kommunikatsioonikanalid – veebiportaal, tootekataloog, e-pood jne, eeldavad tehnilist lähenemist. Siis ilmselt vajad sa ühel või teisel moel automatiseeritud teenust ja siin saab aidata tõlkebüroo. On tõsi, et teenust kõikidesse maailma keeltesse ei suuda garanteerida ükski büroo. Küll on aga heal bürool lai võrgustik koostööpartnereid, kelle abiga leitakse lahendus ka eksootiliste keelte tõlkimiseks.

Ühte tõlkeprojekti on büroos tavaliselt kaasatud vähemalt kolm inimest, kes kõik on ühtviisi olulised. Projektijuht, kes võtab töö vastu ja koordineerib suhtlust kliendi, tõlkijate ning keeletoimetajatega, ei ole pelgalt klienditeenindaja, vaid tema roll tõlkeprotsessis on võtmetähtsusega. Just tema küsib tellijalt õigeid küsimusi, paneb kokku meeskonna ning vastutab ka selle eest, milline töö lõpuks büroost välja läheb. Kuna tõlketeenuse pakkumisel kombineeritakse inimese oskuseid nutika tõlketehnoloogiaga, otsustab tema ka selle, millist tehnilist lahendust töö teostamiseks kasutatakse. Meeskonda kuuluvad lisaks veel tehnilised eksperdid ja mitmed teised, kellega klient küll otse kokku ei puutu, aga kes kõik kusagil taustal panustavad sellesse, et tulemus vastaks sinu ootustele. Kui kasvõi üks oluline aspekt, näiteks terminibaas, jääb sellest ahelast puudu, siis suureneb risk, et valmis töö ei pruugi olla ootuspärane.

Uue aasta alguses, kui käib usin uute plaanide ja eelarvete planeerimine, on õige hetk mõelda ka tõlketeenusele. Eeskätt tasub kaaluda, kas tõlkimine on vaid „kaelast ära“ minimaalse summaga eelarverida, mis väheolulisena aastast aastasse sarnaselt jookseb, võib saab sellest ettevõtte tegevusi ja eesmärke toetav läbimõeldud tööprotsess. See on sinu valik.
Mina soovitan mitte vaadata tõlketeenust kui lihtsalt tõlkimist ja tõlkebürood kui tõlkijat. Tõlkebüroo on pigem konsultatsioonifirma, kes aitab tõlkimise protsessi sujuvalt ettevõtte kommunikatsiooni- ja turundustegevustesse integreerida ja seejärel haldab neid protsesse sinu eest. Kas see on vajalik ja majanduslikult tasuv, on muidugi igaühe enda otsustada. Tule meie juurde konsultatsiooni, et kõigist võimalustest täpsemalt kuulda ja meilt nõu küsida.
 

Inge Rätsep

Inge Rätsep

tegevjuht

Olen tõlkevaldkonnas tegev 1998. aastast, mil õiged otsused mind Interlexi tõid. Praegu olen Interlexi omanik ja tegevjuht. Kuigi hariduselt olen hoopis meedia- ja suhtekorraldusekspert, on keeled ja nendega seonduv alati huvi pakkunud. Püüan anda oma panuse Euroopa tõlketööstuse arengule, olles aktiivselt tegev nii Eesti Tõlkebüroode Liidus kui ka teistes Euroopa erialaorganistatsioonides.