Kuus küsimust, millele enne ametliku tõlke tellimist mõelda

Aina enam on neid, kes õpivad või töötavad välismaal, asutavad väljaspool kodumaad oma ettevõtte, abielluvad mõne teise riigi kodanikuga või seovad end välisriigiga mõnel muul viisil. Sellega seoses tuleb esitada välisriigi ametiasutusele dokumente koos ametlike tõlgetega, milleks on reeglina vaja vandetõlki.

Juba ligemale aasta on möödunud sellest, kui kogu ametlike tõlgete tegemise pädevus läks lõplikult üle vandetõlkidele. Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse kohaselt peavad alates 1. jaanuarist 2020 kõik ametlikud tõlked nii eesti keelest võõrkeelde kui ka võõrkeelest eesti keelde olema vandetõlkide tehtud ning varustatud vandetõlgi kinnitusega, mis muudab need riiklikult tunnustatud ametlikeks dokumentideks.

Juriidiliste dokumentide, tekstide ja lepingute tõlkimine on vastutusrikas töö, millega ka Interlexi vandetõlgid igapäevaselt kokku puutuvad. Tõlgitavate tekstide teemad on üsna spetsiifilised, seepärast küsitakse meie vandetõlkidelt tihti enne tellimuse esitamist erinevaid küsimusi töö korraldusliku poole kohta. Jagame teiega neist levinuimaid, et oleksite teadlikud, mida vandetõlke tellimise puhul silmas pidada.

Kes on vandetõlk ja mille poolest ta tavalisest tõlkijast erineb?

Vandetõlgi poole tuleb pöörduda, kui on vaja esitada mõne dokumendi ametlik tõlge Eesti või välisriigi ametiasutusele, olgu tegemist siis diplomi, registri väljavõtte, kohtulahendi, notariaalakti või muu taolisega. Juriidilistes dokumentides kasutatav keel, nagu õiguskeel üldiselt, kubiseb terminitest ja nüanssidest, mis võivad eri keeleruumides olla vägagi erinevad. Meie vandetõlkide meeskonnal on pikaajaline kogemus selliste dokumentide tõlkimisel ja nad orienteeruvad hästi ka õigusmaailmas. Õigusliku pädevuse tõestamiseks on nad sooritanud nõutavad riiklikud eksamid ja omavad vastavat töökogemust.

Mida peab enne dokumentide üleandmist kontrollima?

Enne dokumentide vandetõlgile viimist tasub need kindlasti üle lugeda või lasta neid teksti koostajal kontrollida. Kui leiate vigu või ebatäpsusi, võite pidada nõu ka notariga. Mida ladusam on tekst lähtekeeles, seda suurem on tõenäosus, et jääte tõlkega rahule ja et tekst on lugejale arusaadav. Vandetõlk on protsessis pelgalt keeleline vahendaja, kelle ülesanne on anda lähtetekstile sihtkeeles võimalikult täpne ja üheselt arusaadav tähendus. Keelelisi ja ka sisulisi parandusi pole tal lubatud teha.

Milline on õige viis tõlkimist vajavate juriidiliste dokumentide meile edastamiseks?

Kui soovite tellida vandetõlgi teenust, soovitame kõigepealt meile helistada ja võimalusel saata tõlgitavast tekstist elektrooniline koopia (nt mobiiliga tehtud pilt või skannitud koopia). Tõlgitava originaaldokumendi palume tuua meie tõlkebüroosse isiklikult või paluda, et mõni sõber või sugulane seda teeks. Kui elate välismaal või Tallinnast kaugel, saate tõlkimist vajavad dokumendid meile saata tähitud posti või kulleri vahendusel. Saame dokumendid teile samal viisil tagasi toimetada.

Kui palju peab selliseks teenuseks aega varuma?

Kvaliteetse tulemuse saamiseks vajab vandetõlk aega, et lisaks tõlke tegemisele süveneda ka dokumendi juriidilisse sisusse. Mõistlik aeg sõltub eelkõige tõlgitava teksti mahust, aga ka selle keerukusest. Soovitame igaks juhuks varuda vähemalt nädala, siis on aega ka apostillimist vajavate dokumentide tegelemiseks.

Miks ja millal apostillida?

Ühes riigis välja antud avaliku dokumendi kasutamiseks teises riigis on vaja rahvusvaheliselt tunnustatud tõestust dokumendi ehtsuse kohta. Selleks tuleb dokument legaliseerida või kinnitada tunnistusega (apostilliga), kui välislepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Apostillida on vaja Eestis väljastatud ametlikke dokumente (nt koolidiplom, registri väljavõte, notariaalne volikiri), mida soovitakse kasutada välisriigis, mis on liitunud apostillikonventsiooniga.

Apostill on tunnistus, millega kinnitatakse dokumendile alla kirjutanud isiku pädevus, apostill kinnitatakse püsivalt dokumendi külge. Dokument tuleb apostillida riigis, kus see on välja antud. Apostillida võib avaliku dokumendi originaali, notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja, väljatrükki või väljavõtet.

Alates 1. jaanuarist 2010 tegelevad Eestis avalike dokumentide apostillimisega notarid. Notarite kontaktandmed leiate veebilehelt www.notar.ee/et/notarid/nimekiri. 

Niisiis on vandetõlke tellimisel väga oluline kõigepealt välja selgitada, mis eesmärgil on tõlget vaja ning kas tõlge köidetakse originaaldokumendi või koopia külge. Kui selgub, et dokument on vaja legaliseerida või kinnitada apostilliga, tuleb seda kindlasti teha enne dokumendi tõlkimist. Esimene eeldab Välisministeeriumi ja teine notari kaasamist.

Mida tasub veel töö korraldusliku poole pealt silmas pidada?

Varu kannatust ja aega! Vandetõlgi teenus on korraldatud selliselt, et klient ei peaks muretsema, kas tõlge ikka tuleb kvaliteetne ja kas õigusalaselt on kõik nõuded täidetud. Vajadusel saame anda kliendile nõu, mida ta täpselt peab dokumendiga tegema või kuhu pöörduma. Ent teisalt palume kliendilt kannatust ja mõistmist, sest tõlketöö on aeganõudev ja kiirustades võivad sisse tulla vead, mida on hiljem palju kulukam parandada. Sellise teineteisemõistmise saavutamisel saame tagada parima võimaliku tulemuse.

 Kui te ei leidnud siit oma kõikidele küsimustele vastuseid, oleme alati valmis nõuga abiks olema. Meie vandetõlgete osakonnast saad küsida, milliseid dokumente vandetõlgid tõlgivad ja oma tellimuse kohe ka töösse anda. Võta meiega ühendust ja küsi lisa!