Kuidas eelnev kogemus ja juhiste olemasolu mõjutavad MT järeltoimetamist

Meie 2022/2023 aasta stipendiaat Liisi Kraak tegi kokkuvõtte oma magistritööst „Masintõlke järeltoimetamise juhiste kasulikkus kogenumate ja algajate järeltoimetajate seas tehtud katse näitel“.

Masintõlge (MT) ja eriti selle järeltoimetamine on muutunud üha tähelepanuväärsemaks uurimisteemaks, kuna selle olulisus ja nõudlus tõlketurul järjest kasvab. Varasemad uuringud on tõestanud, et teatud juhtudel võib MT järeltoimetamine märkimisväärselt hõlbustada tõlkijate tööd. Samas on seda peamiselt, vähemalt Eesti kontekstis, uuritud ainult selle tegemiseks kuluva pingutuse vaatenurgast, mistõttu uuriti magistritöös „Masintõlke järeltoimetamise juhiste kasulikkus kogenumate ja algajate järeltoimetajate seas tehtud katse näitel“, kuidas muud tegurid, nagu näiteks eelnev kogemus ja juhiste olemasolu, mõjutavad MT järeltoimetamise protsessi.

Töö eesmärk oligi läbi viia masintõlke järeltoimetamise katse kogenumate ja algajate tõlkijate seas, et saada ülevaade, millised tegurid mõjutavad MT järeltoimetamist ning nende põhjal anda nõuandeid tõhusamate MT järeltoimetamise juhiste koostamiseks. Sellele lisaks uuriti tõlkijate suhtumist MTsse ja selle järeltoimetamisse (täpsemalt põgusasse ja põhjalikku järeltoimetamisse). Seetõttu koostati MT järeltoimetamise katsele lisaks küsimustik, mille eesmärk oli saada täiendavaid andmeid, mida sai võrrelda katse tulemustega, et vastata magistritöös püstitatud uurimusküsimustele ja algsetele hüpoteesidele.

Küsimustik koosnes katse-eelsetest küsimustest, MT järeltoimetamise katsest ja katsejärgsetest küsimusetest. Katse jagunes omakorda põgusaks ja põhjalikuks katseosaks. Põgusa ja põhjaliku katseosa tekstide saamiseks kasutati ühest inglise keelsest mikrolaineahju juhendist valitud lõike, mis tõlgiti eesti keelde kasutades tõlkemootorit DeepL Translate. Tõlkijate ülesanne oli neid eestikeelseid toormasintõlkeid järeltoimetada vastavalt selle magistritöö jaoks loodud põgusatele ja põhjalikele MT järeltoimetamise juhistele. Juhised olid koostatud võrreldes erinevaid nii eesti kui ka inglise keeles saadaval olevaid MT järeltoimetamise juhiseid ning kombineerides nendest ühised üldised juhised. Magistritöö lõplik valim oli neli algajat ja üksteist kogenumat tõlkijat.

Küsimustiku vastuste põhjal tuli välja, et kogenumatel tõlkijatel on positiivsem suhtumine MTsse ja selle järeltoimetamisse kui varasemates Eestis läbi viidud uuringutes. Samas mainiti ka selle puuduseid, nagu näiteks selle negatiivset mõju tõlkija ametile ja hinnakujundamisele. Puudustele vaatamata, leidsid enamus selle töö küsimustikule vastanud kogenumatest tõlkijatest, et MT järeltoimetamise teenust on oluline pakkuda, kuna järeltoimetamise töid tuleb aina juurde. Seetõttu oli enamikul tõlkijatest ka positiivne suhtumine MT järeltoimetamise kursuse lisamisse tõlkijaks õppijate õppekavva ning ka soov ise osaleda mõnel järeltoimetamise kursusel. Niisiis lükati ümber algne hüpotees, et algajad tõlkijad on MT ja selle järeltoimetamise suhtes vastuvõtlikumad kui kogenumad tõlkijad. Siiski, kuna tegemist oli suhteliselt väikse valimiga, ei saa seda pidada normiks ning täpsemate andmete saamiseks oleks vaja läbi viia täiendavad uuringud.

Lisaks üldisele arvamusele MTst ja selle järeltoimetamisest uuriti ka spetsiifilisemalt arvamust põgusast ja põhjalikust järeltoimetamisest ning sellest, kas MT järeltoimetamist on üldse võimalik piiritleda põgusaks ja põhjalikuks järeltoimetamiseks. Katse tulemuste põhjal oli märgata, et üldiselt oli arusaadud, mida põgusast ja põhjalikust järeltoimetamisest oodatakse. Siiski võis täheldada, et juhistest arusaamine olenes paljuski tõlkijate enda isiklikust tõlgendusest ehk nii põgusas kui ka põhjalikus järeltoimetamises oli üle- ja/või alatoimetamist. Katsejärgsetes küsimustes mainisid osad nii algajad kui ka kogenumad tõlkijad, et nende arvates on neid kahte järeltoimetamise tüüpi üksteisest raske eristada. Järeldustes leiti, et tegu võis olla sellega, et osad tõlkijad ei olnud varem nendest kahest MT järeltoimetamise tüübist kuulnud, mistõttu võib oletada, et kui nad on järeltoimetanud, on nad seda teinud valdavalt ühtemoodi. See võib olla üheks põhjuseks, miks põgusa ja põhjaliku järeltoimetamise puhul üle- või alatoimetatakse.

Magistritöö peamine eesmärk oli uurida, millised tegurid mõjutavad järeltoimetamist. Seega uuriti täpsemalt, kas ja kui palju mõjutavad tõlkija kogemus ja MT järeltoimetamise juhised järeltoimetamist. Üldjuhul pidas algne hüpotees paika, et kogenumad tõlkijad üldiselt ületoimetavad ehk teevad rohkem eelistuslikke muudatusi ning algajad tõlkijad teevad üleüldiselt vähem muudatusi. Samas kui tulemusi lähemalt analüüsida, oli näha, et antud juhul ei olenenud üle- ja alatoimetamine spetsiifiliselt tõlke- ja toimetamisekogemusest. Siinjuures leiti, et peamine põhjus, miks tihtipeale üle- või alatoimetatakse võib olla see, et kuna MT järeltoimetamine on suhteliselt uus teenus Eesti tõlketurul, ei ole veel välja kujunenud üldine arusaam, kuidas seda teha või mida selle all mõeldakse ehk tõlkijad lähtuvad peamiselt enda varasemale kogemusele just järeltoimetamisega.

Antud töö katse ja küsimustiku põhjal järeldati, et ühtseid häid MT järeltoimetamise juhiseid on tõepoolest võimatu koostada, kuna paratamatult jäävad need liiga umbmääraseks ehk olenevad tõlkijate isiklikest tõlgendustest. Seetõttu oleks soovitav nii ettevõttes kui ka kliendiga läbi arutada ja määratleda, mida MT ja selle järeltoimetamise all täpselt mõeldakse. Lisaks on soovitatav pakkuda ka MT järeltoimetamise koolitusi, et luua ühtsem arusaam sellest, mida tõlkijatelt järeltoimetades oodatakse. Sellegi poolest saaks üldiseid juhiseid kasutada näiteks, et tutvustada masintõlke põgusa ja põhjaliku järeltoimetamise mõisteid ja erinevusi neile, kes pole masintõlke järeltoimetamisest varem kuulnud. Selle asemel, et näha neid standardina, mida peaks sõna-sõnalt järgima saaks neid kasutada suunistena, mida saab kohandada vastavalt kasutaja vajadustele.

Elis

kliendisuhete juht
Interlex 2024