Subtiitrite tõlkimise telgitagustest

02. mai

Ilmselt on enamik meist vähemalt korra telekat vaadates mõelnud: „Aga ta ütles ju hoopis midagi muud?“ või „ta ütles ju seda ka veel!“ Ometi ei pruugi aga televaataja teada, kuidas ja miks jõuavad ekraanile just need read ja see tekst. Miks on sisutihedas vestluses mõned read teistest olulisemad?

1. Tõlketöö tehniline pool

Mismoodi üldse käib filmile või sarjale (või mistahes muule videole) subtiitrite loomine? Videofailile subtiitrite lisamine eeldab vastava programmi olemasolu. Programm loob video heli baasil heliriba, millele subtiitrid vastavalt peale luuakse. Nõnda luuakse video ja heli baasil subtiitritest teksti kujul fail. Üheks võimalikuks programmiks selle töö tegemiseks on Subtitle Edit. Programm võimaldab luua sobiva kestuse, ridade ja tähemärkide arvu ning lugemiskiirusega subtiitreid. Just nimelt, kõike seda peab tõlkija subtiitreid tehes eelnevalt arvesse võtma. Muidugi oleks omaette tore töö ka koos täitesõnadega („eemm-ide“ ja „ää-dega“) kõnekeele tõlkimine ja ekraanil täies mahus kuvamine. Küllap jääks nii mõnegi filmi/sarja puhul pool ekraanist subtiitriridade taha peitu.

 

Üldiselt on välja kujunenud teatavad keskmised näitajad, millega subtiitrite tehnilise poole pealt arvestada püütakse. Üheks neist on subtiitrite kestus ehk aeg, kui kaua üks subtiiter ekraanil on. Tavaliselt jääb see 1,08 ja 7 sekundi vahemikku. 7 sekundit võib tunduda pikk aeg ja mõnikord see tõesti ka nii on. Seda eriti juhul, kui kõneleja, kelle jutule subtiitreid luuakse, räägib mõistliku kiirusega. Raskeks läheb siis, kui kõneldakse kas liiga kiiresti või liiga aeglaselt. Näiteks kui 7 sekundi vältel vaidlevad kolm tegelast kiiresti kõneldes, siis ei oleks aega nende jutu ekraanil kirjalikuks kuvamiseks justkui ollagi. Või vastupidine olukord, kus kõneleja püüab ühte lauset terve minuti jooksul ühe-kahe sõna kaupa välja öelda. Ka sellises olukorras tuleb loovus käiku lasta ja leida parim võimalik lahendus, et subtiitri lugejal oleks mõnus tegevust ekraanil jälgida ja mõista.

2.  Suulise keele kirjalikku vormi ümbersõnastamise kunst

Teine näitaja, millega arvestada tuleb, on ridade ja tähemärkide arv subtiitris. Selle peale ei tule ilmselt paljud, et kõik, mis öelda on vaja, tuleb ära mahutada teatud arvu tähemärkide hulka ja saab ekraanil kuvada tavaliselt maksimaalselt korraga kahel real. Ärgem unustagem, et ka tühikud loetakse tähemärkide alla. Ekraanil esinevate subtiitriridade arvu paneb paika meedium ja publik, kellele subtiiter suunatud on. Teleekraanil on valdavalt ühes keeles ja kaherealised subtiitrid, aga Eesti kinodes on kahel real lausa kakskeelsed subtiitrid, st et esimesele reale peab mahtuma eesti keel ja teisele vene keel. Omakorda on paika pandud ka eelnimetatud tähemärkide arv rea kohta. Keskmiselt jääb ühe rea tähemärkide arv 37–40 tähemärgi vahemikku. Ka siin mängib jällegi suurt rolli tõlgitava filmi/saate/video iseloom ja temaatika, kõnemaneer ja tekstirohkus.

Miks need pikkused ja piirangud nii olulised on ja kellele need on mõeldud? Milleks? Aga selleks, et vaataja suudaks ekraanile ilmuva teksti ka hõlpsalt läbi lugeda, ilma et viimased sõnad kaotsi läheks. Tõlkija tööd piirab ja suunab seega ka lugemiskiirus. Lugemiskiirust mõõdetakse tähemärkide arvu põhjal ühe sekundi jooksul. See näitaja jääb keskmiselt 14–16 tähemärgi vahemikku sekundis. Kui see kiirus on oluliselt kiirem, võib juhtuda, et televaataja ei jõua subtiitrit lõpuni lugeda. Oluliselt aeglasema vestluse tõlkimise puhul väga suurt probleemi pole – lugemiseks jääbki lihtsalt kauem aega. 

Tõlkija õnneks saab kõik need eelnevad näitajad programmi sisestada ning nende ületamisel või mitte arvessevõtmisel teavitab programm sellest kohe. Näiteks ütleb, et tõlgitud lause ületab lubatud mahu piiri. Samuti on võimalik vaikimisi paika sättida ka muud pisidetailid, nagu subtiitri joondus ja failivorming. Mida aga kuidagi seadistada ei saa, ning kus subtiitrite tõlkimise tõeline võlu (ja mõnikord ka valu) alles algab, on see, mis subtiitrisse kirja panna.

Subtiitritõlkimise kunst

Üldjuhul on filmidel ja seriaalidel koos videofailiga kaasas ka käsikiri ehk skript. Ka neid on erinevaid ning sõltuvalt nende põhjalikkusest teevad skriptid tõlkija tööd kõvasti lihtsamaks. Mõnikord on käsikirjas kirjeldatud isegi tegelaste tegevusi, kaameranurki, emotsioonide ja reaktsioonide kirjeldusi. Seda ka siis, kui keegi parasjagu midagi ei räägi. Teinekord võib olla suureks abiks, kui käsikiri selgitab täpsemalt filmi tausta, olustikku või erisõnavara. Näiteks ajalooliste filmide puhul, kus keelekasutus võib tõlkijale võõras olla, on skriptis teatud nüansse, termineid ja lühendeid lahti selgitatud. See teeb lihtsamaks sobivate tõlkevastete leidmise. Näiteks on mõnikord täpsemalt kirjeldatud ka tegevuse toimumise ajal käibel olnud sõnu ja nende tähendusi. Väga suureks abiks tõlkijale on ka erinevate grupeeringute, asutuste, organisatsioonide jmt info täpsustamine. Kõik taolised täpsustused aitavad tõlkijal leida just selle õige vaste, mis tõlgitava mõtte kõige täpsemalt edasi annab.

Näide filmist „Hoodlum“.

Subtiitrite tõlkimine on sarnane ilukirjanduse tõlkimisega. Ka kõnekeeles, mida subtiitrites on rohkelt, kasutatakse palju väljendeid, mida igas keele- ja kultuuriruumis üks-ühele tõlkida ei saa. Seega võib öelda, et teatud moel on ka subtiitrite tõlkimisel tegemist lokaliseerimisega, teise kultuuriruumi uute mõistete kohandamisega. Kui iga ingliskeelses filmis kasutatud sõna „damn“ oleks subtiitris tõlgitud „neetud“, siis võib lõpptulemus subtiitri lugejale ilmselt üsnagi kentsakas tunduda.  Sõltuvalt kontekstist, ehk olukorrast ja ümbritsevast, võib paremini sobida hoopis mõni muu sõna. Sageli kuuleb filmides ja sarjades inimesi vandumas „Damn it!“, meie ise kasutame sarnases olukorras vandudes hoopis näiteks „Kurat küll!“. Sama lugu on näiteks väljendiga „Jesus Christ“. Muidugi öeldakse ka meie keelekultuuris „Issand Jumal küll“, kuid mitte päris nii ohtralt kui välismaistes filmides/seriaalides. Seega tasuks mitmekesisuse huvides mõned „Jesus Christid“ kasvõi „Isver-susveriteks“ või „Oh jeerumiteks“ tõlkida. Samuti kohtab sageli erinevaid kõnekäände ja väljendeid, mida lihtsalt eesti keelde üle kanda ei anna, vaid leida tuleb võrdväärne „kohalik“ vaste.

3. Subtiitritõlkija silmaring

Üks külg tõlketööst, mis mitte ainult subtiitrite, vaid üleüldse tõlke- ja keeletoimetamistöös varju kipub jääma, on hädavajalikult lai silmaring. Tõlkija peaks olema sama laia ampluaa ja eri teadmistega nagu telekavas saadete ja filmide valik. Kokasaadetest autoremondini, spordist loodusdokumentaalide ja õudusfilmideni – iga teemaga kaasneb paratamatu hulk sõnu, väljendeid ja n-ö subkultuuri, mida ilma selle alaga isiklikult kokku puutumata kohe teadagi ei pruugi. Kui tõlkija ei tea, mida tähendab mingi sõna või väljend, ei oska ta seda ka tõlkida. Nii võibki saada ingliskeelsest sõnast Allen key (kuuskantvõti) lihtsalt Alleni võti. Alleni võtmete otsimiseks ehitus- või remondipoest võib aga kõvasti kauem aega kuluda kui lihtsa kuuskantvõtme otsimiseks. 

Küll aga ei saa selle üle kurta, vaid vastupidi – mälumängul võib tõlkijast/toimetajast oma meeskonnas üllatavalt palju kasu olla. 

Kahjuks tundub aga ekraanil nähtavate subtiitrite tase olevat võrdlemisi kõikuv. Lihtsalt välditavaid tõlkevigu ja ebatäpsusi leidub võrdlemisi rohkelt. Selle põhjuseid on kindlasti mitu. Tööd on palju ja tööle liigselt lisaaega kulutades kannatab töötasu. Mõningatel juhtudel ei kaasata tööprotsessi ka teist inimest, kes tõlgitu üle kontrolliks ja toimetaks. Selleks pole lihtsalt aega ega ka eelarvet, sest tõlketeenus on üpris kallis teenus. 

Töötamine subtiitritõlkijana või tavalise tarbetekstide tõlkijana?

Noore alustava tõlkijana soovitaksin omalt poolt igal alustaval tõlkijal vähemalt mingi perioodi vältel subtiitreid tõlkida. Miks? Omast kogemusest kinnitan, et subtiitrite tõlkimine aitab tõlkimisse loovamalt suhtuda, lahti lasta otsetõlkest ja sõnasõnalisusest. Samuti aitab mõnes mõttes raamistikus kinni olemine (tähemärkide ja lugemiskiiruste arvude näol) leida selgemaid ja arusaadavamaid väljendeid, alternatiivseid sõnastusi ja lühemaid viise pika mõtte väljendamiseks – see kõik harjutab tõlkijat ka teistes tõlketöödes end selgemini väljendama ning aitab vältida kantseliiti. 

Subtiitrite tõlkimine väärib kahtlemata tänasel tõlketurul senisest rohkem tähelepanu, ning kindlasti paremat tasustamist. Subtiitrite tõlkimise oskus, töökogemus ajas ja sellest saadud vilumus aitavad kaasa töötasu suurenemisele. Alustava tõlkija jaoks ei pruugi subtiitrite tõlkimine esialgu väga motiveeriv olla. Alustava tõlkija silmaring ja kogemustepagas on väiksem, mistõttu on  ka töökiirus aeglasem. See omakorda paneb aga paika tasustamise. Töökiirus saab kasvada vaid aja ja praktikaga, ning sellega käsikäes ka töötasu. Olulise eristamine ebaolulisest nõuab lihtsalt aega. On seriaale ja filme, kus pole niivõrd oluline, kas tegemist on lihtsalt ahvenaga või riffahvenaga. Samas aga ka neid, kus Dory ja Nemo ujumise kirjeldamine ookeanis sel moel lausa patt oleks (kuna tegelikult on ka Dorydel ja Nemodel oma päris liiginimed). Esmapilgul võivad need valikud tunduda väga lihtsad, kuid tegelikult need seda alati pole. Lisaks on oma roll ka Eesti turu väiksusel – eestikeelseid subtiitreid loevad ja vajavad vaid eestlased. Näiteks Troonide Mängu telesarja tõlkimine eesti või saksa keelde maksab telesarja turustajale täpselt sama palju, samas tõlgitava sarja pealt teenitav reklaamitulu on väga erinev. Seepärast on eestikeelsetele subtiitritele surve osta teenust odavamalt, kuna vaatajaskond (ehk turg) paneb paika, kui palju oma looduga raha teenida saab. Selge on see, et suured asjad saavad alguse väikestest. Olgu see üks neist väikestest sammudest suurema teadlikkuse ja väärtustamise suunas. 


Interlex pakub reklaammaterjalide, videote, filmide, telesaadete ja muu audiovisuaalse materjali subtiitrite tõlkimist ja tehnilist teostust. 

Subtiitrite tõlketeenuse tellimuse osas kirjuta info@interlex.ee.

Kerli Kera

Kerli Kera

tõlkija

Keeled ja kirjandus on minu suureks kireks olnud juba aastaid. End otsides läbi muusikaõpingute ning välismaal elamise, olen jõudnud tagasi selleni, mida naudin. Olen lõpetanud Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke magistriõppe ning sukeldunud põnevasse ja mitmekülgsesse tõlkemaailma. Avastaja hing ja pedantlik loomus sobituvad tõlkija elukutsega suurepäraselt. Naudin oma tööd ning püüdlen alati veel parema tulemuse poole.