Globaliseeruvas maailmas on suuline tõlge olulisem kui kunagi varem.

Rahvusvahelised ärikohtumised, konverentsid, koolitused ja diplomaatilised läbirääkimised vajavad sageli professionaalsete suuliste tõlkide abi. Kuigi kõrvaltvaatajale võib see tunduda lihtne – tõlk lihtsalt „ütleb sama teises keeles“ –, on tegelikkus palju keerukam. Suuline tõlge nõuab laia sõnavara, kiiret mõtlemist, head mälu ning ka kultuuriteadlikkust.

Lisaks vajatakse suulist tõlget ka lihtsamate või personaalsemate teenuste puhul, nagu arstivisiidid, autokooli eksamid, notaritehingud, intervjuud jmt.

Suulise tõlke liigid

Järeltõlge – tõlk kuulab kõneleja jutulõigu ära ja tõlgib selle seejärel tervikuna.
Sünkroontõlge – tõlge toimub kõnelemisega samal ajal, näiteks konverentsil kõrvaklappide või mikrofoni kaudu.
Sosintõlge – sosintõlge toimub samuti kõnelemisega samal ajal, aga tõlk viibib kuulaja kõrval ja tõlgib talle vaiksel häälel.
Kaugtõlge – kaugtõlge tähendab eelkõige veebilahenduste kasutamist, et tõlk või osalejad ei peaks kohapeale minema. Kaugtõlget saab pakkuda nii järeltõlkena kui ka sünkroontõlkena.

Suuline tõlge – mida tellija peab arvesse võtma?

Kui tellida oma üritusele suuline tõlge, tuleks esmalt ise kõik aspektid hästi läbi mõelda. Nii on võimalik saada oma tegelikele ootustele rohkem vastav teenus. Loomulikult on oluline arvestada ka oma eelarvega.

Interlexi projektijuhid oskavad nõu anda, milline teenusetüüp oleks sinu üritusel ja toimumisajal soovitatav ning ka võimalik.

Esmalt tuleb tõlkebüroole edastada info selle kohta, mis keelest mis keeltesse suulist tõlget vaja on ja kas mõlemal suunal (nt eesti-prantsuse-eesti).
Tuleb täpsustada ürituse kuupäev, kellaaeg, eeldatav kestus ja asukoht.
Tõlkebürooga tuleks jagada ürituse teemavaldkonda ja kui vähegi võimalik, siis ka kirjalikke materjale (nt slaide, ettevalmistatud kõnesid). Samas peaks ka täpsustama, milline osa kirjalikust materjalist millisel ajahetkel arutlusele tuleb. See on oluline selleks, et tõlk või tõlgid saaksid võimalikult täpselt valmistuda, mitte ei peaks vaatama läbi sadu lehekülgi materjali. Seega on oluline jagada piisavalt infot, aga ainult asjakohast infot. Lisaks tuleks materjale jagada vähemalt mõni päev varem, mitte õhtu enne üritust. Siinkohal on väga oluline roll ka kliendil endal või temapoolsel ürituse korraldajal.
Kui tellijal on ka eelistatud valdkondlik terminoloogia, siis tuleks jagada ka seda.
Kui materjalid on konfidentsiaalsed, siis võib need lisaks tõlgi nimele krüpteerida.
Tuleb läbi mõelda, kas üritusel saab kasutada kaugtõlget telefoni- või videokõne vahendusel või on tõlgil vaja kohapeale tulla.
Kui tõlk peab tulema kohapeale, siis tuleb mõelda ka üritusel kasutatava tehnika peale, mille abil tõlget teostada. Interlex saab aidata ka tõlketehnika pakkumisega.
Tuleb läbi mõelda, mis tüüpi tõlget on üritusel vaja, kas nt järeltõlget või sünkroontõlget.
Kõik eelnevad aspektid mõjutavad seda, kas on vaja tellida üks või mitu tõlki (keelesuunad, ürituse kestvus, tõlketüüp).
Lisaks tuleb läbi mõelda ka oma eelarve: kui mitu tõlki on vaja tellida, kas vajate lisaks ka tõlketehnikat, kas tõlgid peavad reisima kaugemasse asukohta (transpordi ja majutuse kulud). Lisaks võib rakenduda miinimumtellimuse tasu (1 või 2 h).

Suuline tõlge ja selle raskuskohad

1. Eesti on väike turg ja suuliste tõlkide arv on piiratud

Mida varem saate oma ürituse planeerimisega algust teha ja suulise tõlgi broneerida, seda parem. Seda eriti haruldaste keelte puhul. Ja samuti siis, kui tõlgil on vaja liikuda kaugemasse asukohta. Võib ka juhtuda, et tellijal kujuneb välja eelistus kasutada oma ürituste raames sama tõlki, kuna tõlk on juba teemaga kursis või tellijale meeldib tema stiil. Sellisel juhul peaks selle tõlgi aegsasti broneerima.

2. Kiirus ja terminoloogia

Erinevalt kirjalikust tõlkest ei ole suulise tõlke puhul aega järele mõelda ega teksti parandada. Kõik peab juhtuma silmapilkselt – täpselt, kiiresti ja õigesti. See eeldab erakordset keskendumisvõimet ja kiiret mõtlemist, eriti suure publiku ees. Just seetõttu on eriti oluline tellijal jagada eelnevalt asjakohast materjali ja terminoloogiat, et tõlk saaks võimalikult hästi valmistuda.

3. Kultuurilised erinevused

Tõlkija ei edasta ainult sõnu, vaid ka tähendusi, konteksti ja tihti kultuurilist tausta. Naljad, kõnekäänud või viited, mis ühes keeles toimivad, võivad teises keeles kaduma minna või mõjuda kohatult. Professionaalne ja kogenud suuline tõlk oskab nendes olukordades võimalikult hea lähenemise leida. Kuid kõiki aspekte ei pruugigi olla võimalik tõlkes täielikult edasi anda.

4. Kuulmis- ja hääldusprobleemid

Halb akustika, kehv diktsioon, tugev aktsent või emotsionaalne kõne võivad oluliselt raskendada originaalsõnumi mõistmist. Tõlk peab suutma kiiresti kohaneda ja vajadusel selgitusi küsima – ka seda delikaatselt. Lisaks peab tõlgi kasutatav tehnika (nt mikrofon) hästi töötama. Muidu võib omakorda kuulajatel tekkida raskusi tõlgi mõistmisega.

Kokkuvõtteks

Suuline tõlge on nõudlik ja vastutusrikas töö, mis nõuab nii keelelist meisterlikkust kui ka emotsionaalset intelligentsust. Professionaalsete tõlkide oskus edastada sõnum täpselt ja kultuuritundlikult aitab kaasa sujuvale suhtlusele ning usaldusväärsetele rahvusvahelistele suhetele. Kui sul seisab ees oluline kohtumine või sündmus, kus keelebarjäär võib takistuseks saada – usalda suuline tõlge professionaalidele. Samas pea meeles, et inimsuhtlus nõuab alati vastastikust koostööd ning see on väga oluline ka hästi toimiva suulise tõlke puhul. Tellijal on õige teenuse kokkupanemisel suur roll.