Blogi

NTIF (Nordic Translation Industry Forum) on mainekas iga-aastane konverents, mis toob kokku Põhjamaade ja Baltikumi tõlkevaldkonna spetsialistid ja mõjuisikud. NTIF on suurim piirkondlik koostöö, teadmiste jagamise ja kontaktide loomise üritus, pakkudes osalejatele mitmekesist programmi ja huvitavaid esinejaid.

 27. jaanuaril avanes tore võimalus osaleda Interlexi esindajana Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis toimunud terminipäevakul. Tegemist on juba mitmeaastase traditsiooniga üritusega, mida korraldavad Keeletoimetajate Liidu, Kaitseväeakadeemia, Maaülikooli ja Tartu Ülikooli esindajad.

Toetasime piirkondlikke tõlkevaldkonna üritusi, et tihendada koostööd ja tuua Euroopa tähelepanu Eestile. Panustasime Eesti tõlkevaldkonna arengusse: toetasime tõlkeharidust ja osalesime keeletehnoloogia projektides.

Osalesime Helsinkis Soome tõlkebüroode liidu SKY konverentsil #KIELI2022 – Grow With Language. Selle aasta konverentsi fookuses oli ettevõtete kasvatamine, esinejad keskendusid küsimustele, kuidas kasvada keeletehnoloogia abil, kuidas ehitada oma isiklikku brändi, kuidas kasutada isiklikke sidemeid oma ettevõtte kasvatamiseks.

Meil on hea meel, et Interlexi laienemine koduturul jätkub. 2021.

Tõlkijatöös tuleb sageli ette terminoloogilisi küsimusi. Millist terminit kasutada?

Ilmselt on enamik meist vähemalt korra telekat vaadates mõelnud: „Aga ta ütles ju hoopis midagi muud?“ või „ta ütles ju seda ka veel!“ Ometi ei pruugi aga televaataja teada, kuidas ja miks jõuavad ekraanile just need read ja see tekst. Miks on sisutihedas vestluses mõned read teistest olulisemad?

Kodulehe tõlkimisega on kokku puutunud pea kõik veebitoimetajad ja turundusinimesed. Paljudel Eesti ettevõtetel on veebileht tõlgitud tavaliselt inglise ja vene keelde, kuid mõnel ka soome, saksa ja muudessegi keeltesse.

Aina enam on neid, kes õpivad või töötavad välismaal, asutavad väljaspool kodumaad oma ettevõtte, abielluvad mõne teise riigi kodanikuga või seovad end välisriigiga mõnel muul viisil. Sellega seoses tuleb esitada välisriigi ametiasutusele dokumente koos ametlike tõlgetega, milleks on reeglina vaja vandetõlki.

25.-26. aprillil toimus Tallinnas rahvusvaheline tõlkekonverents T-Update, mille korraldajateks olid Eesti Tõlkebüroode Liit (ETBL) ja European Union of Associations of Translation Comapnies (EUATC).

Laia haardega ettevõtja on huvitatud oma toodete ja teenuste müügist laiemalt kui vaid kodumaal ning info kogumisest oma valdkonna uute trendide ja saavutuste kohta. Sellest tiivustatuna osalesime juba neljandat aastat Saksamaal Stuttgardis tehnilise kommunikatsiooni messil tekom 2014.

Mida meie, tõlkebürood, oma klientidele pakkuda tahaksime ja milline võiks olla tõlkebüroo unistuste klient? Mida võiks klient soovida tõlketeenuste pakkujalt?

Teenuste müümisel lähtutakase tavaliselt traditsiooniliselt väljakujunenud tavadest, standarditest ja omavahelistest kokkulepetest. Kuidas ära tunda, et sisse ostetud tõlketeenus aitab sinu ettevõtet ja vastab ootustele ning võimalustele.

Oleme tõlketeenuste müümisel riigihangetel aastaid võidelnud hindamise vastu ainult maksumusest lähtudes. Enamasti on hinnapõhise valiku põhjuseks hankeametnike puudulik arusaam teenuse sisust ja oma organisatsiooni vajadustest.

Hästi korraldatud tõlketeenuse tellimine on investeering ettevõttesse ning korralikult tõlgitud tekst eksportimisel on sisuliselt osa tootest. Kontrollitud ja planeeritud eelarve on iga eduka organisatsiooni aluseks.