Blogi

 27. jaanuaril avanes tore võimalus osaleda Interlexi esindajana Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis toimunud terminipäevakul. Tegemist on juba mitmeaastase traditsiooniga üritusega, mida korraldavad Keeletoimetajate Liidu, Kaitseväeakadeemia, Maaülikooli ja Tartu Ülikooli esindajad.

Tõlkevärava tellija ja tooteomanik on Eesti Keele Instituut, projekti esimese etapi kestus on kümme kuud. Novembri keskpaigas sõlmitud hankelepingu kohaselt luuakse Tõlkevärava esimeses arendustööde etapis kasutajatele tõlketellimuste haldusplatvorm ja tõlketööriist, millega on liidestatud masintõlkesüsteem Mtee ning sõnastiku- ja terminibaasisüsteem Ekilex.

Meil on hea meel, et Interlexi laienemine koduturul jätkub. 2021.

Tõlkijatöös tuleb sageli ette terminoloogilisi küsimusi. Millist terminit kasutada?

Mõnikord kui satun vestlusesse tõlkimise teemal, pole sugugi harukordne, kui küsitakse, kuidas ma oma tööd siis ikkagi teen. Et kindlasti on õudselt tüütu kõike Wordi dokumenti (uuesti) sisestada ja kontrollida, kas näiteks kõik arvud originaaltekstiga võrreldes ikka klapivad.

Pole saladus, et alustaval tõlkijal on üsna keeruline ilma mentorita oma karjäärile kiiret hoogu anda, aga mentorit leida polegi nii lihtne. Oleme oma büroo kogemustele toetudes pannud kokku valiku nõuandeid alustavale tõlkijale.

Kodulehe tõlkimisega on kokku puutunud pea kõik veebitoimetajad ja turundusinimesed. Paljudel Eesti ettevõtetel on veebileht tõlgitud tavaliselt inglise ja vene keelde, kuid mõnel ka soome, saksa ja muudessegi keeltesse.

Aina enam on neid, kes õpivad või töötavad välismaal, asutavad väljaspool kodumaad oma ettevõtte, abielluvad mõne teise riigi kodanikuga või seovad end välisriigiga mõnel muul viisil. Sellega seoses tuleb esitada välisriigi ametiasutusele dokumente koos ametlike tõlgetega, milleks on reeglina vaja vandetõlki.

2020. aasta alguses nägi trükivalgust eestikeelne „Oxfordi kliinilise meditsiini käsiraamat“, mille tõlkimine usaldati meie meditsiinitõlkijate meeskonnale.

On aeg kummutada müüt, et tõlketeenus on vaid tõlkimise teenus – võta tekst, pane teise keelde ümber ja tehtud. Professionaalne tõlketeenus on nagu hea rätsepatöö: kui klient teab, mida ja miks ta vajab ning selle info ka töö teostajale selgelt edasi annab, rõõmustab tulemus kõiki osalisi.

Tõlkebüroo Interlex tegevjuht ja tõlkeplatvormi Lingwise asutaja Inge Rätsep: järgmine Eesti tehnoloogia valdkonna edulugu võiks tulla tõlkevaldkonnast 30. septembril tähistati kogu maailmas tõlkijate päeva.

Interlexi tegevjuht ja omanik Inge Rätsep võttis eelmisel sügisel vastu täiendava väljakutse ja asus juhtima Eesti esimest tõlketehnoloogia iduettevõtet Skuuper. Ligi 20 aastat Eesti ja Euroopa tõlketurul tegutsenud Rätsep räägib, mis on Skuuper ja miks ta sellesse usub.

Mida meie, tõlkebürood, oma klientidele pakkuda tahaksime ja milline võiks olla tõlkebüroo unistuste klient? Mida võiks klient soovida tõlketeenuste pakkujalt?

Teenuste müümisel lähtutakase tavaliselt traditsiooniliselt väljakujunenud tavadest, standarditest ja omavahelistest kokkulepetest. Kuidas ära tunda, et sisse ostetud tõlketeenus aitab sinu ettevõtet ja vastab ootustele ning võimalustele.

Oleme tõlketeenuste müümisel riigihangetel aastaid võidelnud hindamise vastu ainult maksumusest lähtudes. Enamasti on hinnapõhise valiku põhjuseks hankeametnike puudulik arusaam teenuse sisust ja oma organisatsiooni vajadustest.

Hästi korraldatud tõlketeenuse tellimine on investeering ettevõttesse ning korralikult tõlgitud tekst eksportimisel on sisuliselt osa tootest. Kontrollitud ja planeeritud eelarve on iga eduka organisatsiooni aluseks.