On reisi kuues päev. Hakkame harjuma, vahel on tunne, nagu oleksime siin juba mitu nädalat olnud.
Kuidas selgitada inimesele, kes kunagi Indias käinud pole, et see on riik, kuhu tasub igal juhul minna? Kasvõi ühe korra elus, puhtalt selleks, et saada oma igapäevasest läänelikust mullist välja ja kogeda elu võimalikkust minimaalse mugavuse tingimustes ning näha, et seegi elu võib olla mõtestatud ja õnnelik.
Reede hommik, inimesed sõidavad tööle. Tänavaääri palistab Eestimaa sügis oma parimas olekus, pisut sombune, aga meeldivalt soe ja kodune.
Vahel on inimese kirg võõrkeelte vastu niivõrd suur, et võib tekkida tõsine mõte sellel alal tööle asuda. Nii mõnigi on tulnud mõttele kasutada oma keeleteadmisi ja hakata tõlkijaks.
Olen rohkem kui korra pidanud selgitama, et kuigi töötan tõlkebüroos keeletoimetajana, ma siiski (üldjuhul) ei tõlgi. Ei ole isegi väga vahet, kas nimetan enne töökoha ja seejärel ameti või vastupidi – ikka satub vestluskaaslane segadusse: mis mõttes, tõlkebüroos ju tõlgitakse?
„Kuule, aga miks sa tõlkimisega endale lisaraha ei teeni, sul ju keel suus?“ küsitakse tihti mõnelt noorelt, kes viibis pool aastakest välismaal. Aga kas tegelikult piisab ainult sellest, et alustada tõlkijakarjääri?
Interlexi tegevjuht ja omanik Inge Rätsep võttis eelmisel sügisel vastu täiendava väljakutse ja asus juhtima Eesti esimest tõlketehnoloogia iduettevõtet Skuuper. Ligi 20 aastat Eesti ja Euroopa tõlketurul tegutsenud Rätsep räägib, mis on Skuuper ja miks ta sellesse usub.
Interlex omandas osaluse Eesti esimeses tõlketehnoloogia iduettevõttes Skuuper. Skuuper OÜ on asutatud kaks aastat tagasi endise Finantsinspektsiooni juhi Raul Malmsteini poolt ning on tänaseks investoritelt kaasatud rahaga jõudnud Beta versiooni.
Pühadetervituste tõlkimiseks kuluva aja kokkuhoidmiseks avaldame jõulusoovid suuremates Euroopa keeltes. Vali endale siit sobiv ja pea pühade ajal meeles oma sõpru, koostööpartnereid ja kliente nende emakeeles.
Igaüks, kes on kokku puutunud tõlketeenuste ostmise või müümisega, on vähemalt korra sattunud lugema kehva tõlketööd. Kas ebaõnnestunud tõlke põhjus on oskamatu tõlkija?
Korraldame oma vabakutselistele tõlkijatele ja toimetajatele infopäeva. Peamine teema on tõlkebüroo ja tõlkija ning tõlkebüroo ja toimetaja vaheline koostöö.
Riigihanked on tõlkebüroode jaoks olnud ja ilmselt ka jäävad üheks komplitseerituimaks viisiks leida pikaaegseid kliente. Enim on kõneainet pakkunud Eestis ehitushanked, viimasel ajal ka parvlaevade hanked.
Mida meie, tõlkebürood, oma klientidele pakkuda tahaksime ja milline võiks olla tõlkebüroo unistuste klient? Mida võiks klient soovida tõlketeenuste pakkujalt?
Teenuste müümisel lähtutakase tavaliselt traditsiooniliselt väljakujunenud tavadest, standarditest ja omavahelistest kokkulepetest. Kuidas ära tunda, et sisse ostetud tõlketeenus aitab sinu ettevõtet ja vastab ootustele ning võimalustele.
Oleme tõlketeenuste müümisel riigihangetel aastaid võidelnud hindamise vastu ainult maksumusest lähtudes. Enamasti on hinnapõhise valiku põhjuseks hankeametnike puudulik arusaam teenuse sisust ja oma organisatsiooni vajadustest.
Hästi korraldatud tõlketeenuse tellimine on investeering ettevõttesse ning korralikult tõlgitud tekst eksportimisel on sisuliselt osa tootest. Kontrollitud ja planeeritud eelarve on iga eduka organisatsiooni aluseks.