Loovtõlge või klassikaline tõlge – kumb valida?

Tõlkebüroodes pakutakse standardteenusena klassikalist tõlketeenust. Loovtõlge ehk transkreatsioon erineb sellest mitmes mõttes. Parima tulemuse jaoks ja arusaamatuste vältimiseks on oluline, et tõlkebüroo oskaks kliendile erinevust selgitada ja klient teaks, kumba varianti ta oma teksti jaoks vajab.

Vandetõlge

Mis on klassikaline tõlketeenus?

Mis on klassikalise tõlke eesmärk? Tõlge peab vastama lähtetekstile.
Kas tõlkimisel kasutatakse masintõlget? Tõlkimisel võidakse kasutada AI-d, tõlkemälude või muud tehnoloogilist abi, aga ei pruugita, kõik oleneb kliendi soovidest ja eelarvest. Igal juhul on masin ainult abivahend, tõlget kontrollib ja tõlke eest vastutab alati inimene. Loe rohkem masintõlke järeltoimetamise teenuse kohta.
Mitu inimest tekstiga töötavad? Tõlkega võib töötada kas üks tõlkija või üks tõlkija + üks toimetaja, vastavalt kliendi eelarvele ja sõlmitud kokkuleppele. Kõige tavalisem on see, et tekstiga töötab üks tõlkija ja üks toimetaja.
Peamised valdkonnad: juriidiline tõlge, tehnikatõlge, meditsiinitõlge

Klassikaline tõlketeenus tähendab seda, et tõlgitud tekst vastab täpselt lähtetekstile. Kui klient ei ole täpsustanud teisiti, siis ongi sellise vastavuse tagamine tõlketiimi eesmärk.

Ajalooliselt tähendas klassikaline tõlketeenus tõlkimist ja toimetamist eraldi sammudena ehk kahe inimese tööd. Tänapäeval võib esimeses ehk tõlkesammus kasutada abivahendina ka AI (tehisintellekti) loodud aluspõhja, mida seejärel inimene toimetab, või võib jätkuvalt olla tegemist täielikult inimtõlkega. Olenemata sellest, milliseid tehnilisi abivahendeid kasutatakse või kas tõlkega töötab üks või kaks inimest, on kõige olulisem see, et lingvisti eesmärk ja ülesanne on korrektselt algteksti edasi anda.

Eriti oluline on sellest põhimõttest kinnipidamine sellistes valdkondades nagu juriidiline tõlge ja tehnikatõlge, mille puhul on eriti olulised algteksti sõnadest ja lausepiiridest kinnipidamine ning terminoloogiline täpsus.

Kui võtame näiteks juriidilise tõlke, mille puhul on algtekstis tehtud arvu kirjutamisel viga, siis tõlkija peab ka tõlkes säilitama sama arvu. Tõlkija võib küll tõlkimise jooksul või tõlget esitades lisada kliendile kommentaari, et mõni arv, nimi või lause tundub tekstis vigane või loogikavastane, kuid omavoliliselt ta teksti muuta ei tohi. Ka vähem reguleeritud valdkondades peab tõlkija lähtuma ainult algtekstist.

Mis on loovtõlge?

Mis on loovtõlke (ehk transkreatsiooni) eesmärk? Luua uus tekst lähteteksti ainetel.
Kas tõlkimisel kasutatakse masintõlget? Tõlkesammus võidakse kasutada tehnoloogilist abi, kuid loovtõlke puhul tehakse seda harvem. Sõnastust viimistleb inimene: tõlkija ja toimetaja võivad ladusa lõpptulemuse jaoks teksti vabamalt ümber sõnastada.
Mitu inimest tekstiga töötavad? Tõlkega peaks töötama vähemalt kaks inimest: tõlkija tõlgib teksti ja toimetaja kontrollib seda nii, et loeb ainult sihtteksti, parandades mitte ainult õigekirjavigu, vaid muutes sihtteksti veelgi ladusamaks. Protsessi võib kaasata lausa kolm inimest, nii et tõlkija tõlgib, toimetaja kontrollib ja teine toimetaja loeb ainult sihtteksti. Lisaks on väga oluline roll kliendiga suhtleval projektijuhil.
Peamised valdkonnad: turundustõlge, reklaamsloganid, kodulehe tõlge, subtiitrite tõlge

Loovtõlke puhul annab klient tõlkijale tulemuse sõnastamisel suurema vabaduse. Tõlkija eesmärk on algteksti põhjal luua sihtkeeles hästikõlav sihttekst. Tõlkijale on antud luba algteksti sõnadest kaugeneda ja pidada silmas eelkõige teksti mõtte ja eesmärgi edasiandmist teises keeles.

Kõige rohkem on loovtõlget vaja turundusvaldkonnas, mil teksti ülim eesmärk on mingit toodet, teenust või brändi tervikuna uuel turul või uuele sihtgrupile müüa, mille jaoks tuleb lugejas tekitada huvi. Seega ongi kõige tavalisem, et loovtõlget vajatakse just turundus- ja müügivaldkonnas.

Mõnikord võib klient vajada loovamat tõlget ka üsna reguleeritud valdkonnas. Näiteks kui tegemist on keerukalt või vigaselt sõnastatud algtekstiga, mida kliendil ongi soov ümber kirjutada.

Kas saab tellida ka ainult teksti toimetamist?

Jah, saab ikka. Kui kliendil on enda loodud või tõlgitud tekst, mida oleks vaja muuta ladusamaks, saab tellida ka teksti toimetamist.

Mida peab klient omalt poolt panustama?

Loovtõlke puhul on oluline koostöö, et saavutada ootustele vastav tulemus. Esmalt tuleb otsustada kumba teenust vajatakse. Nõu teenuse osas võib küsida ka tõlkebüroo projektijuhilt. Kui on kokku lepitud, et klient vajab loovtõlget, siis tuleks kohe seejärel paika panna ka tõlke stiil. Enne tõlkimisega alustamist tuleb jagada oma ootusi, stiilijuhendeid ja ka eelnevaid sobivaks või mittesobivaks osutunud tõlkeid. Veelgi parem on kui saab tõlkijale saata ka heakskiidetud terminite loendi ja mittesobivate sõnade loendi. Viimaseks tuleb arvestada sellega, et ka pärast tõlke valmimist võib olla vajalik jätkuv koostöö ja ühine tõlke ülevaatamine.

Kõige õnnestunumad loovtõlked sünnivad pikaajalisest koostööst. Oma tööle ootab tõlkemeeskond alati tagasisidet. Tõlkija ja toimetaja õpivad kliendi ootuseid tundma üldjuhul ainult siis, kui tehtud tööle saadetakse tagasisidet. Mis oli hästi ja mida võiks teisiti sõnastada? Tagasiside põhjal saame uusi tekste tõlkida juba meelepärasemas stiilis.

Loovtõlke hinnastamine

Loovtõlge on klassikalisest tõlkimisest umbes 30–50% kallim. Täpne hinnastamine sõltub sellest, kui palju peab lingvist tegema valdkonnaga seotud taustauuringut. Lisaks peab ta kulutama aega mõttetöö peale, et leida ilusat ja kõlavat sõnastust ning tegema ka kliendiga koostöös hilisemaid muudatusi jmt. Kõige lihtsam on sellist tööd hinnastada pärast töö valmimist vastavalt tegelikult kulunud tööajale, leppides siiski eelnevalt kokku tunnihinna ja ka piirhinna.