Mis on klassikaline tõlketeenus?
Klassikaline tõlketeenus tähendab seda, et tõlgitud tekst vastab täpselt lähtetekstile. Kui klient ei ole täpsustanud teisiti, siis ongi sellise vastavuse tagamine tõlketiimi eesmärk.
Ajalooliselt tähendas klassikaline tõlketeenus tõlkimist ja toimetamist eraldi sammudena ehk kahe inimese tööd. Tänapäeval võib esimeses ehk tõlkesammus kasutada abivahendina ka AI (tehisintellekti) loodud aluspõhja, mida seejärel inimene toimetab, või võib jätkuvalt olla tegemist täielikult inimtõlkega. Olenemata sellest, milliseid tehnilisi abivahendeid kasutatakse või kas tõlkega töötab üks või kaks inimest, on kõige olulisem see, et lingvisti eesmärk ja ülesanne on korrektselt algteksti edasi anda.
Eriti oluline on sellest põhimõttest kinnipidamine sellistes valdkondades nagu juriidiline tõlge ja tehnikatõlge, mille puhul on eriti olulised algteksti sõnadest ja lausepiiridest kinnipidamine ning terminoloogiline täpsus.
Kui võtame näiteks juriidilise tõlke, mille puhul on algtekstis tehtud arvu kirjutamisel viga, siis tõlkija peab ka tõlkes säilitama sama arvu. Tõlkija võib küll tõlkimise jooksul või tõlget esitades lisada kliendile kommentaari, et mõni arv, nimi või lause tundub tekstis vigane või loogikavastane, kuid omavoliliselt ta teksti muuta ei tohi. Ka vähem reguleeritud valdkondades peab tõlkija lähtuma ainult algtekstist.
Mis on loovtõlge?
Loovtõlke puhul annab klient tõlkijale tulemuse sõnastamisel suurema vabaduse. Tõlkija eesmärk on algteksti põhjal luua sihtkeeles hästikõlav sihttekst. Tõlkijale on antud luba algteksti sõnadest kaugeneda ja pidada silmas eelkõige teksti mõtte ja eesmärgi edasiandmist teises keeles.
Kõige rohkem on loovtõlget vaja turundusvaldkonnas, mil teksti ülim eesmärk on mingit toodet, teenust või brändi tervikuna uuel turul või uuele sihtgrupile müüa, mille jaoks tuleb lugejas tekitada huvi. Seega ongi kõige tavalisem, et loovtõlget vajatakse just turundus- ja müügivaldkonnas.
Mõnikord võib klient vajada loovamat tõlget ka üsna reguleeritud valdkonnas. Näiteks kui tegemist on keerukalt või vigaselt sõnastatud algtekstiga, mida kliendil ongi soov ümber kirjutada.
Kas saab tellida ka ainult teksti toimetamist?
Jah, saab ikka. Kui kliendil on enda loodud või tõlgitud tekst, mida oleks vaja muuta ladusamaks, saab tellida ka teksti toimetamist.
Mida peab klient omalt poolt panustama?
Loovtõlke puhul on oluline koostöö, et saavutada ootustele vastav tulemus. Esmalt tuleb otsustada kumba teenust vajatakse. Nõu teenuse osas võib küsida ka tõlkebüroo projektijuhilt. Kui on kokku lepitud, et klient vajab loovtõlget, siis tuleks kohe seejärel paika panna ka tõlke stiil. Enne tõlkimisega alustamist tuleb jagada oma ootusi, stiilijuhendeid ja ka eelnevaid sobivaks või mittesobivaks osutunud tõlkeid. Veelgi parem on kui saab tõlkijale saata ka heakskiidetud terminite loendi ja mittesobivate sõnade loendi. Viimaseks tuleb arvestada sellega, et ka pärast tõlke valmimist võib olla vajalik jätkuv koostöö ja ühine tõlke ülevaatamine.
Kõige õnnestunumad loovtõlked sünnivad pikaajalisest koostööst. Oma tööle ootab tõlkemeeskond alati tagasisidet. Tõlkija ja toimetaja õpivad kliendi ootuseid tundma üldjuhul ainult siis, kui tehtud tööle saadetakse tagasisidet. Mis oli hästi ja mida võiks teisiti sõnastada? Tagasiside põhjal saame uusi tekste tõlkida juba meelepärasemas stiilis.
Loovtõlke hinnastamine
Loovtõlge on klassikalisest tõlkimisest umbes 30–50% kallim. Täpne hinnastamine sõltub sellest, kui palju peab lingvist tegema valdkonnaga seotud taustauuringut. Lisaks peab ta kulutama aega mõttetöö peale, et leida ilusat ja kõlavat sõnastust ning tegema ka kliendiga koostöös hilisemaid muudatusi jmt. Kõige lihtsam on sellist tööd hinnastada pärast töö valmimist vastavalt tegelikult kulunud tööajale, leppides siiski eelnevalt kokku tunnihinna ja ka piirhinna.
