Igaüks, kes on kokku puutunud tõlketeenuste ostmise või müümisega, on vähemalt korra sattunud lugema kehva tõlketööd. Kas ebaõnnestunud tõlke põhjus on oskamatu tõlkija? Kas odav tõlge on alati kehv tõlge? Loomulikult oleneb tõlke lõpptulemus suurel määral tõlkija oskustest ja kogemustest. Lähemal uurimisel selgub, et üllataval kombel mõjutavad kvaliteeti veel mitu tegurit, mis pole seotud ei tõlkija oskuste ega ka tõlke maksumusega. Peatume neist neljal olulisemal.
Vead algtekstis teevad tõlkimise oluliselt raskemaks, sest tõlkija peab lähtuma originaalist. Originaalis tehtud vigade tõlkest väljajätmine võtab aega ja vajab lisasuhtlust teksti koostajaga. Kiireloomuliste tööde puhul ei ole selleks piisavalt aega. Oma kogemuse põhjal tõlkevallas tean, et kaheksa tõlketööga kümnest on alati kiire või väga kiire.
Väga pikkade lausete tõlkimisel võib mõte tõlkes kaduma minna või olla raskesti arusaadav. Kui lause tervikmõtet on raske tabada või tõlgendusvõimalusi on mitu, siis peab tõlkija ülemäärast vaeva nägema ja kirjutaja teksti dešifreerima. Mida lühemad ja konkreetsemad on laused, seda lihtsam on nende tõlkimine ka teistesse keeltesse. Soovitatavalt võiks lause jääda 20 sõna piiresse, pikim ei tohiks ületada 30 sõna.
Tekst peab olema kirjutatud läbivalt ühtlases stiilis, näiteks sinatamine vs. teietamine; teadus-, ajakirjandus- või ametikeel vs. vähenõudlikum argikeel. Tuleks arvestada, et mõnda keeleruumi sõbralik sinatav tekst ei sobi. Muidugi on ka stiil maitseasi. On kaubamärgi omaniku enda otsustada, kuidas oma lugejatega eri turgudel suhelda eelistatakse. Mõned eelistavad kasutada ametlikku stiili („Dear Ms. Jones“), teistele meeldib jällegi lihtne ja personaalne stiil („Hello John“). Traditsiooniliselt on tõlkija ülesanne järgida originaalteksti stiili või tõlge sihtkeele kultuuriruumi tavadele kohandada. Saab nii ja naa või ka kolmandat moodi – see on sinu otsustada.
Originaaltekst pole tegelikult veel valmis, aga tekst on juba tõlkesse saadetud, et see kiirelt valmiks. Pidevate muudatuste tegemine ja kiirustamine segab sujuvat tööprotsessi. Kui rutakalt ja katkendlikult töötamine muutub harjumuspäraseks, siis tekitab see kõigile asjaosalistele stressi ja kulutab väärtuslikku tööaega, mis paistab välja töö tulemustest.
Peale tavapärase tõlkimise tuleks lasta tõlked alati üle lugeda teisel keeleinimesel. Üldjuhul sobib selleks toimetamine ja korrektuur, mille käigus kontrollitakse tõlge veel kord üle. Äriliselt kriitilisema tähtsusega tõlgete puhul tuleks lasta need ka kolmandal keelespetsialistil värske pilguga üle lugeda (nt veebisisu tuleks ka kontekstis testida). Mida rohkem silmapaare saab tekstiga töötada, seda parem on tulemus. Siin on rusikareegel „Mida rohkem, seda uhkem“.
Usun, et nii mõnigi allolevast kirjeldusest kõlab tuttavalt.
See kõik juhtub siis, kui puudub korralik tõlkemälu, sõnavarabaas ja kaubamärgi jaoks pole loodud keelelist stiilijuhendit. Tõlkemälu kasutamine kajastub ka eelarves, sest korra tõlgitu eest ei pea tasuma täissummat. Tõlgete taaskasutamise võimalus aitab hoida sõnavara ja teksti stiili aastast aastasse igas tellimuses ühtlasena. Sõnavaraloend tuletab tõlkijale meelde, kuidas mõnd sõna tõlkima peab. Näiteks kas tõlkida sõna „müügipind“ inglise keelde kui „sales area“, „sales space“ või „shelf space“. Stiilijuhend annab tõlkijale tervikliku ülevaate sinu kaubamärgist, keeletunnetusest ja ootustest tekstidele, et mõista, kuidas sinu tekstid lugejat kõnetama peaksid. Keelevara = tõlkemälu + sõnavaraloend + stiilijuhend.
Enne tõlkimist tuleb sõnastada ootused valmistõlkele. Tõlkepartneri jaoks on oluline teada, millise mõõdupuuga sa tulemusi vaatled. Selle järgi saab valida keelespetsialistid ja töövahendid, panna kokku keelevara ning seada ootused lõpptulemustele, sh planeerida ka tõlgete eelarve.
Ühe võimalusena võib keelekvaliteedi mõõtmiseks paika panna veatüüpide nimekirja (nt grammatika, stiil ja terminoloogia). Oluline on määratleda ka vigade raskusaste, nt eelistuslik, kerge või raske. Nõnda saab tõlkeid hinnata kokkulepitud alustel. Kui hakkad tõlkeid sel viisil hindama, siis tuleb see ka dokumenteerida ja loomulikult asjaosalistega oma standardit jagada. Hindame sarnase mudeli alusel ka oma tõlkijaid ja toimetajaid. On tavaline, et mõne jaoks on ka komaviga raske eksimus, teisel jälle on sellest kama kaks. Ka meie klientide seas on mõlemat tüüpi inimesi.
Kas tõlked mõjutavad sinu äritulemusi ja müüginumbreid? Kas tõlgitud tekstid toovad uusi kasutajaid või kliente? Näiteks kui kasutajad ei saa aru sinu kasutusjuhenditest ja helistavad abisaamiseks hoopis klienditeenindusse või ei tee veebist päringuid ning sinu e-poe ostukorvi hülgamise protsent on suur. Kui tõlked on kehvad, ei pruugi kasu olla ka tublidest müügiinimestest ega ilusast disainist.
Tulemuste parandamiseks vaata üle kogu tõlgete haldamise protsess:
Põhieesmärk on jõuda asja tuumani, miks tõlgitud materjal ei too tagasi oodatavat ärilist tulu.
Tõlge ei pruugi õnnestuda, kui tõlkijal pole piisavalt teavet selle kohta, mis on teksti eesmärk ja milline on tõlke sihtrühm. Tõlkele seatud ootused määravad ka vajalike töövõtete ja töövahendite valiku. Tõlkija suurepärastest keeleteadmistest ja pikast kogemusest ei piisa. On vaja näha ka suurt pilti. Kogu kirjalik materjal, k.a selle tõlgitud versioonid, peab olema eesmärgistatud ja mõõdetav.
Kui sa pole rahul oma tõlgetega, siis võta seda kui võimalust enda jaoks asjad läbi mõelda ja tõlgetele konkreetsemad ootused seada. Ülevaatlik tõlgete haldamine tagab ka paremad äritulemused. Kui sa ei taha sellega tegeleda või sul pole veel üheks lisategevuseks piisavalt aega, siis kirjuta meile. Anname nõu, kuidas tõlgete tellimine tulemuslikuks muuta.
